Et elu mööda ei voolaks

Madli Pesti
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Henrik Ibseni «Naine merelt» tõi Ugalas lavale Andres Noormets, fotol Aarne Soro (doktor Wangel), Laura Peterson (Ellida Wangel) ja Agur Seim (Võõras).
Henrik Ibseni «Naine merelt» tõi Ugalas lavale Andres Noormets, fotol Aarne Soro (doktor Wangel), Laura Peterson (Ellida Wangel) ja Agur Seim (Võõras). Foto: Maris Savik

Ugala 99. hooaeg on teatri kunstilise juhi Ott Aardami sõnutsi «näoga inimese poole». Teatri sellesügisesed esimesed uuslavastused võtavadki inimese sisemust põhjalikult puurida. Nii Andres Noormetsa Ibseni-tõlgendus «Naine merelt» kui ka Ringo Ramuli lavastus «Tähtede seis» briti noorepoolselt autorilt Nick Payne’ilt uurivad meie kaasaegset inimest, meie hirme ja lootusi. Ja üllataval kombel, kuigi nii algmaterjalilt kui tegijailt täiesti erinevad, moodustavad need justkui kaheosalise terviku.

Henrik Ibseni «Naine merelt» kuulub Norra klassiku hilisesse, sümbolismist laetud loomeperioodi. Ibsenlikud tuumteemad on aga kõik ilusti nähtaval: klassikaline ühiskonna- ja peremudel vs üksikisiku vabadus, tabud ja saladused vs avatus, naise positsioon ja võimalused meeste domineeritud ühiskonnas. Ibsen ja autoriga kongeniaalne lavastaja Andres Noormets asetab keskmesse mere, vabaduse sümboli. Noormetsa lavastuski on sama põhjatu ja rahulik kui meri, lainetades kui üks suur avar ookean.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles