Kohtumine võõra intellektiga postapokalüptilises tulevikus

Triinu Meres, «Kuningate tagasitulek».

FOTO: Raamat

Alles see oli, kui Triinu Merest kiideti tema debüütromaani «Lihtsad valikud» eest, mis jagas Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel Vahur Afanasjevi «Serafima ja Bogdani» järel 2.–3. kohta koos Eva Koffi romaaniga «Sinine mägi». Kuid nüüd on Mereselt ilmunud juba teine, esimesest mahukamgi ulmeromaan pealkirjaga «Kuningate tagasitulek». Sisu kõrval teeb teose huvitavaks ka selle väljaandmise koht – nimelt on «Kuningate tagasitulek» seni eranditult tõlkekirjandust avaldanud kirjastuse Fantaasia sarja «Orpheuse raamatukogu» esimene ja seni ainuke kodumaise autori teos, mis räägib muidugi Merese saavutuse tähelepanuväärsusest. Milles see saavutus siis seisneb?

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Lühike vastus oleks: maailmaloomisvõimes ja psühholoogias. Kuid pikema vastuse saamiseks tuleb heita pilk raamatu saamisloole ja struktuurile. Nagu teose saatesõnast võib lugeda, sündis «Kuningate tagasitulek» pikema aja jooksul: esimene osa ilmus juba 2012. aastal omaette lühiromaanina antoloogias «Täheaeg 11. Viirastuslik rügement», hiljem täiendas autor seda kahe osa võrra, millest moodustuski kolmest enam-vähem võrdse pikkusega osast või peatükist koosnev romaan, kus üleminekud on sujuvad – iga järgmine osa algab sealt, kus eelmine lõppes, üldnarratiiv on niisiis lineaarne.

Tagasi üles