«Mihkel» heidab valgust Islandi elu süngematele külgedele

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pääru Oja mängib filmis «Mihkel» soolekrampides vaevlevat narkosmugeldajat nii veenvalt, et vaatajalgi hakkab kõht valutama. 
Pääru Oja mängib filmis «Mihkel» soolekrampides vaevlevat narkosmugeldajat nii veenvalt, et vaatajalgi hakkab kõht valutama. Foto: Kaader filmist

Hale on vaadata, kuidas täiskasvanud alasti mees kuskil repetanud vannitoas iseendale klistiiri üritab teha, silmis hirm ja lootusetus. Selle stseeniga saab hiilgavalt hakkama Pääru Oja, kes mängib värskes Islandi-Eesti koostööfilmis nimiosalist.

«Mihkel» näitab meile nelja pisikurjategijat, kellest kaks on Eestist ning kaks Islandilt. Mehed otsustavad saareriiki kõhutäie amfetamiini vedada ja selle rahaks teha. Ilmselt ei osanud islandlased siis ise oma speed’i keeta nagu kõik teised. Nii neelabki Mihkel alla priske maotäie narkokapsleid ja sõidab Reykjavíki, kus teda ootab vana sõber Igor. Eesti poolt mängivad Narvas üles kasvanud vanu sõpru Oja ja Kaspar Velberg, Islandi tüüpe Tómas Lemarquis ja Atli Rafn Sigurðsson.

Narkolaadung ei taha aga Mihkli soolestikust loomulikku teed pidi lahkuda. Saab selgeks, et see ei ole mõni suurejooneline maffiafilm, kus julmad gangsterid miljonite eest kokaiini liigutavad. Kõik neli tüüpi on haledad amatöörid ja parajad jobud. Õigupoolest oleks sellest saanud ka krimikomöödia, aga režissöör valis lootusetuse ja masenduse tee. Sobib hästi kahele väikerahvale madala betoonivärvi taeva all.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles