Hendrik Toompere lavastab Linnateatris loo mälu labürindist
23. oktoober 2018, 11:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/23/11519500t1h3f8e.jpg)
Tallinna Linnateatris esietendub 27. oktoobril Hendrik Toompere lavastus «Mineku eel», kus mängivad Anne Reemann, Andrus Vaarik, Elisabet Reinsalu, Sandra Uusberg, Ursula Ratasepp, Priit Pius.
Näidendi autoriks on üks tuntumaid tänapäeva näitekirjanikke Florian Zeller. «Peamiselt räägib see näidend mälust, mis viskab meile mineviku sündmusi ette sellisel kujul, et tekib mingi imelik labürint, kus inimesel on keeruline aru saada, millises oleviku hetkes ta parasjagu on,» ütles lavastaja Hendrik Toompere. «Muuhulgas räägib lugu sellest, kui oluline on see, kui perekond hoiab ja toetab, ka siis, kui olevikust täpselt aru ei saa,» lisas ta.
«Kui ma selle näidendi läbi lugesin, siis tundsin ära iseenda isikliku maailma. Väga sujuv, orgaaniline, aga samas tihtipeale ka arusaamatu – see maailm mulle isiklikult väga meeldib, ka mina tajun seda umbes samamoodi,» kirjeldas Toompere valitud näidendit.
«Mineku eel» on segu tragöödiast ja farsist, milles autor alatihti vaatajal tooli alt tõmbab. Loo peategelasteks on André ja Madeleine, kes on koos elanud enam kui 50 aastat. Näib pea võimatu kujutada neid ette teineteiseta – neist on saanud üks. Ent kellelgi pole aja eest pääsu ning paratamatult kergitavad mõtted tulevikust üles küsimuse: mis juhtub siis, kui üks lahkub enne teist? «Mineku eel» on labürint, kus jahitakse tõde, aga niipea, kui tundub, et oleme tal sabast kinni saanud, võtab see teise vormi ja libiseb minema.
Florian Zellerist on viimaste aastate jooksul kujunenud üks tuntuimaid tänapäeva prantsuse dramaturge, kelle näidendeid tõlgitakse ja mängitakse nii Euroopas kui ka Ameerikas. Viimati saavutas prantsuse näitekirjanikest samasuguse laialdase rahvusvahelise edu Yasmina Reza. Oma loomingulisteks mõjutajateks peab Zeller Harold Pinterit ja Eugène Ionescot. Briti ajaleht The Guardian on tituleerinud ta praeguse aja põnevaimaks uueks näitekirjanikuks.
Lavastuse kunstnik on Jaanus Laagriküll, teksti on tõlkinud Kadi Herkül.