Repliik Sirje Runge loomingu foonil

«Abstraktsioon kui avatud eksperiment» näitusevaade. FOTO: Raul Mee Foto: Raul Mee

Usun ja loodan, et Eestis pole enam ammu kunstist huvituvale publikule Sirje Runget kui head kunstnikku tutvustada vaja. Piisab, et mainidagi vaid tema perekonnanime ja ta ilmub meile silme ette. Ent tema kui kunstniku õnneks mitte lihtsalt intrigeeriva persoonina (kes ta ka kahtlemata on), vaid ikka just oma loomingu kaudu.

Ja millest muust võiks parimas loomeeas kunstnik, kellel on parasjagu Tallinna ilusaimas kunstisaalis isikunäitus, unistadagi – kunstnik, hariduse poolest pigem disainer, kes on kahtlemata pikemas perspektiivis ennast «sitastest seitsmekümnendatest» (Leonhard Lapin) alates kehtestanud. Ja taaskehtestab end ka sellel näitusel.

Runge on kahtlemata endiselt kõva sõna, kuigi vahepealsetel sogastel aegadel ei paistnud tema vaikusele ja sisemisele harmooniale orienteeritud loometegevus just eriti teravalt silma.

Loe arvustust, et teada saada, miks tasub praegu Tallinna Kunstihoones lahti olevat näitust vaatama minna!