Reedel esineb ERSO ees Grammyga pärjatud tšellist

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Zuill Bailey
Zuill Bailey Foto: ERSO

Sel reedel, 26. oktoobril kõlab ERSO ja maestro Neeme Järvi esituses tervikuna Ameerika heliloojatele pühendatud kava. Orkestri ees on üks oma põlvkonna säravaimaid tšellosoliste, Grammyga pärjatud Zuill Bailey, kelle soleerimisel tuleb ettekandele Michael Daugherty 2015. aastal valminud tšellokontsert  «Hemingway lood». 

Just Bailey esituses tõi see teos heliloojale ja solistile 2017. aastal kolm Grammy-auhinda: parima klassikalise kogumiku, parima klassikalise instrumentaal-sooloteose ja parima nüüdisaegse heliteose kategoorias. Eestisse tuleb ka helilooja Michael Daugherty, kes esitab ja tutvustab oma loomingut lähemalt eelkontserdil. Neeme Järvit saab pärast seda kontserti ERSO ees näha aga alles poole aasta pärast ehk 25. aprillil.

Michael Daugherty on hetkel ameerika klassikalise muusika skeene üks enim esitatud ja salvestatud helilooja. Tema muusika on rikas kultuurilistest seostest ning teda peetakse klassikaliseks modernistiks, kes mängib tonaalsuste ning kõlamassiividega. Daugherty pälvis rahvusvahelise tähelepanu juba 1994. aastal, kui Baltimore’i sümfooniaorkester ja dirigent David Zinman esitasid tema teost «Metropolis Symphony» Carnegie Hallis.

Sellest ajast alates võib tema teoseid kontserdisaalides pidevalt kuulda. 2011. aastal pälvis ta Grammy-auhinna «Metropolis Symphony» ja klaverikontserdi «Deus ex Machina» eest, 2017. aastal tõi auväärse auhinna nüüd Eestiski ettekandele tulev tšellokontsert «Tales of Hemingway».

Kontserdi keskseteks teosteks on tšellokontsert «Hemingway lood», mis põhineb Michael Daugherty kaasmaalasest kirjaniku Ernest Hemingway teostel 1Suur kahe südamega jõgi», «Kellele lüüakse hingekella», «Vanamees ja meri» ning «Ja päike tõuseb», ning Daugherty suure eeskuju, Ameerika modernistliku helilooja Charles Ivesi 2. sümfoonia. 

Neeme Järvi
Neeme Järvi Foto: Kaupo Kikkas

Kontserdi lõpetavad kolm ameerika marssi, mis kõik kuuluvad Ivesi kujundanud helivälja ning mille kõigi teemad on äratuntavalt esindatud tema 2. sümfoonia viimases osas. Põhjalikult läbikomponeeritud ja tervikliku kontserdi avab üks ameerika muusika tuntuimaid teoseid, korduvalt ka ERSO esituses kõlanud Samuel Barberi «Adagio».

Zuill Baileyst rääkides on esile tõstetud tehnilist meisterlikkust, haaravaid esitusi ja teatraalsust ning tema pilli sensuaalset kõla, ajakirja Gramophone hinnangul suudab ta «oma tulise ja samas poeetilise mänguga partituuris püstitatud nõudmised sundimatult ületada».

Bailey arvukate plaadistuste hulgas on kõik olulisimad tšellokontserdid, Brahmsi, Beethoveni ja Barberi teosed tšellole ja klaverile ning lisaks Daugherty teosele ka noore Ameerika helilooja Nico Muhly tšellokontserdi esmasalvestis. Ta on Texase ülikoolis tšelloprofessor ning mitmete muusikafestivalide, sh oma kodulinna, Texase osariigis asuva El Paso «Pro-Musica» eestvedaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles