Donbassi-teemaline Ukraina iistern, Kõrgõzstani esimene muusikalifilm, Maroko düstoopiline ulme – PÖFFi tänavune debüütfilmide võistlus toob vaataja ette põnevaid žanrilisi valikuid.
PÖFFi debüütfilmide võistlus üllatab žanriliselt
Kokku on äsja välja kuulutatud võistluskavas 18 linateost, millest nelja puhul on tegu maailma-, 13 puhul rahvusvahelise ja ühe puhul Euroopa esilinastusega.
Draamade kõrval leiab esimest korda näiteks Kõrgõzstani ajaloolise muusikalifilmi «Puu laul», mis püris PÖFFi eelmise aasta võidufilmi «Öine avarii» kõrval Kõrgõzstani tänavuseks Oscari esituseks. Armeeniast on pärit muinasjutuline tragikomöödia «Lorik» ja Venemaalt rupskiooperi elementidega satiiriline must komöödia «Kärva maha, paps!». Marokot esindab düstoopiline ulmefilm «Katarsis» ja Ukrainat moodne iistern «Metsikud väljad».
PÖFFi juhi Tiina Loki sõnul on tegu väikeste pärlitega, mis kannavad ka sügavamat allteksti. «Meie trump on just võimalikult mitmekesine geograafiline, žanriline ja temaatiline programm, mille järgi meid ka rahvusvaheliselt hinnatakse,» ütles ta. Maailmajagudest on tänavuses võistluskavas esindatud Euroopa, Aasia, Ameerika ja Aafrika linateosed. Aafrika film on selles esimest korda PÖFFi ajaloos.
Lavastajatest on noorim 29-aastane venelane Kirill Sokolov, kelle film «Kärva maha, paps!» võitis Viiburi vene filmide festivalil peaauhinna. Vanim aga 57-aastane sloveen Miha Mazzini, kelle linateos «Kustutatud» põhineb kurioossel ajaloolisel faktil, kui 1992. aastal kustutati üleöö äsja iseseisvunud Sloveenia kodanike nimekirjast 25 000 inimest.
Postuumselt on kavas vahetult pärast võtete lõppu meie seast lahkunud India režissööri Sambit Mohanty film «Tere, Arsi!». Eesti kineastid on panustanud Norra režissööri Magnus Meyer Arneseni filmi «Kui ma ei jaksa» valmimisse: selle operaatoriks on Ivar Taim, kunstnikuks Mirjam Veske ja monteerijaks Jaak Ollino. Väljaspool võistlust esilinastub hispaanlase David Victori õudusfilm «Pakt».
Tallinnas esilinastuvad võistlusfilmid kinos Sõprus ja Tartus kinodes Cinamon ja Elektriteater.
Kõik piletid on müügil. PÖFF leiab tänavu aset 16. novembrist 2. detsembrini.
Filmidest lähemalt
- «Puu laul» (Kõrgõzstan-Venemaa)
- Darak õrõ
- Režissöör Aibek Daiõrbekov
- Euroopa esilinastus
Tõstad käe püha puu vastu, saad karistada. Nõnda on usutud – ühtmoodi nii Eestis kui eksootilises Kõrgõzstanis. Vaene kirgiisi noormees armastab rikka mehe tütart. Tema rivaal kasutab alatuid võtteid. Kättemaks käivitab sündmused, mis viivad vana ohvripuu hävitamise ja küla tabava kaoseni. Moskva filmifestivali programmijuht Kirill Razlogov juba nimetas seda sensatsiooniliseks, pidades silmas ootamatut žanri – «Puu laul» on ajalooline muusikal, mis põhineb mitmesaja-aastasel legendil ja on tehtud armastusest «La La Landi» vastu.
- «Metsikud väljad» (Ukraina-Šveits)
- Dike Pole
- Režissöör Jaroslav Lodõgin
- Rahvusvaheline esilinastus
Kuuldus, et iistern on surnud, ei vasta tõele. Vastupidi. 31-aastane ukrainlane Jaroslav Lodõgin on vändanud groteskse ja lõbustava, samas teravalt ühiskondliku filmi, mis värskendab žanri kaanoneid. Harkivis elav German naaseb vastu tahtmist kodukohta Donbassis, et võtta üle vennale kuulunud bensiinijaam, millele ihub hammast ka piiriülene maffia. Vanas bensukas toimuvast saab Ukraina pöörase elu ja ühiskondlike suhete mudel, teravmeelne mõistujutt ajast, kus on juba aimata peagi puhkevat Donbassi sõda.
- «Lorik» (Armeenia-Venemaa-Šveits-Serbia-Rootsi-Küpros)
- Lorik
- Režissöör Aleksei Zlobin
- Rahvusvaheline esilinastus
Muinasjutulist tragikomöödiat pole te tõenäoliselt varem näinud. Ainult kunstile elav näitleja satub pärast teatri ootamatut sulgemist teiste inimeste kehadesse ja õpib nägema elu ilu ja valu ka muust vaatevinklist peale enda ja oma teatrikujude oma. Teatraalne ja eklektiline, sügav ja kerge, haarav ja liigutav – selles lopsakas filmis on kõike, ka midagi jacovandormaelilikku. Avaneb tõeliselt kirju pilt tänapäeva Armeenia ühiskonnast.
- «Uju või upu» (Prantsusmaa)
- Marche ou Crève
- Režissöör Margaux Bonhomme
- Rahvusvaheline esilinastus
Me oleme harjunud, et maailma näidatakse puudega inimeste vaatevinklist. Siin on vastupidi. 17-aastane neiu hooldab koos isaga raske vaimse ja füüsilise puudega õde. Paraku muutub see järjest kurnavamaks, sest ohverdada tuleb oma isiklik elu ja unistused. Meisterlik draama, mis toob nende inimeste üleelamised ja valikud, kes on sunnitud sellises olukorras olema, hirmuäratavalt lähedale. Tehtud väga realistlikult, ilma igasuguse paatoseta. Filmi peaosatäitjad Diane Rouxel ja Jeanne Cohendy jagasid äsja kodumaal Saint-Jean-de-Luzi filmifestivalil ka parima naisnäitleja auhinda.
- «Tere, Arsi!» (India)
- Hello Arsi
- Režissöör Sambit Mohanty
- Rahvusvaheline esilinastus
Juba on öeldud, et see on film, mis ei tohiks mõjuda, aga ometigi mõjub. Mees ja naine sõidavad autoga mööda lõputut teed ja vestlevad. Nad räägivad kõigest ja eimillestki, vestavad lugusid iseendast ja ajast, kui seda teed veel olemaski polnud. Mees üritab rohkem teada saada naise ja naine mehe kohta. Mis tee see on? Kuhu nad lähevad? Ja kes nad ikkagi on? Hea näide postmodernistlikust filmikunstist, mille puhul saab iga vaataja välja mõtelda oma loo.
- «Katarsis» (Maroko)
- Catharsys or The Afina Tales of the Lost World
- Režissöör Yassine Marco Marroccu
- Maailmaesilinastus
Kui te otsite harjumuspäratut vaatamiskogemust, siis on see film teile. Põrgupõhja Jürkat meenutav tegelane, kelle puhul ei saa aru, kas ta on elus või juba surnud, kutsutakse düstoopilises lähitulevikus raadiosaatesse, mille ülesanne on võimendada manduva inimkonna agooniat. Mehe ülevaadet oma erakordsest eluteekonnast läbi aja ja ruumi, kadunud paradiisi otsimisest jääb aga kuulatama kogu maailm. Väga eriline antiutoopia otse Aafrikast.
- «Veebruari teed» (Kanada-Uruguay)
- Las Rutas en febrero
- Režissöör Katherine Jerkovic
- Rahvusvaheline esilinastus
Toronto filmifestivali parim Kanada debüütfilm. Ainuüksi sellest peaks piisama, et kõrvu teritada. Kanadas elav Sarah külastab pikkade aastate järel oma Uruguays elavat vanaema, et lapsepõlvemälestusi värskendada. Avanev pilt ei ärata aga lootust – sünnipaigast on saanud unustatud vanakeste küla, kus kuumus tapab ja päevad mööduvad teosammul. Hillitsetud huumor ja melanhoolia iseloomustavad seda mõrkjasmagusat draamat kõige paremini.
- «Kronofoobia» (Šveits)
- Cronofobia
- Režissöör Francesco Rizzi
- Rahvusvaheline esilinastus
Kronofoobia on hirm aja möödumise ees. Kaks peategelast – naine, kes on kaotanud oma elu armastuse, ja mees, keda rõhub talumatu süütunne – on sinna kinni jäänud. Suutmata oma sisemise maailmaga rahu sõlmida, vahetatakse pidevalt maske. See on ühe võimatu armastusloo kroonika. Psühholoogiline draama, mis ei mõnule masenduses, vaid kõnnib ootamatuid, mängulisi radu pidi.
- «Kui ma ei jaksa» (Norra)
- Når jeg faller
- Režissöör Magnus Meyer Arnesen
- Rahvusvaheline esilinastus
Uimastisõltlasest Joachim peab võtma üleöö vastutuse 5-aastase poja kasvatamise eest. Film, mis ei ole hukkamõistev ega sensatsiooniline, vaid jälgib süvenenult peategelase võitlust deemonitega, et luua taas side oma pojaga. Põhineb autori enda kogemusel, tänu sellele ka aus. Tähelepanuväärne on eestlaste panus: filmi operaatoriks on Ivar Taim, kunstnikuks Mirjam Veske ja monteerijaks Jaak Ollino.
- «Mäss, mis ei unune» (Hispaania)
- Vitoria, 3 de Marzo
- Režissöör Victor Cabaco
- Rahvusvaheline esilinastus
1976. aasta 3. märts püsib baskide kollektiivses mälus nagu sepanael sauna seinas. Just sel päeval kulmineerus mitu kuud Vitoria-Gasteizis kestnud tööliste streik, kui võimud tapsid viis ja haavasid ligemale kahtsadat inimest. Toonaste sündmuste ajastutruu rekonstruktsioon, mis on lahendatud põnevusfilmi võtmes. Alltekst viitab ... teadagi millele.
- «Üksildased öös» (Mehhiko)
- Noches de Julio
- Režissöör Axel Muñoz
- Rahvusvaheline esilinastus
Suurlinna üksildusest on tehtud lugematu hulk filme. Mehhiklase Axel Muñoze oma tõuseb nende seast ometi esile. Sotsialiseerumisraskustega noor mees kohtab endasugust naist, kes nagu temagi armastab hiilida võõrastesse korteritesse ja näpata nende omanike intiimasju. Nõnda avaneb üks hoopis teistsugune, lummav maailm. Omapärane urbanistlik armastuslugu.
- «Kärva maha, paps!» (Venemaa)
- Papa, sdohni!
- Režissöör Kirill Sokolov
- Rahvusvaheline esilinastus
Kui vaid Quentin Tarantino seda näeks ... Noormees, vasar käes, läheb pruudi õhutusel tapma tulevast äiapapat. Rupskiooperi elementidega must komöödia, teravmeelne Vene elu satiir. Viimase aja üllatavamaid Vene filme. Viiburi festivali võitja.
- «Kustutatud» (Sloveenia-Horvaatia-Serbia)
- Izbrisana
- Režissöör Miha Mazzini, kaasrežissöör Dušan Joksimović
- Rahvusvaheline esilinastus
Milline ajalooline kurioosum: 1992. aastal kustutati üleöö äsja iseseisvunud Sloveenia kodanike nimekirjast korraga 25 000 inimest! Ametlikult pole enam olemas ka Serbias sündinud Anat, kes paraku just sel ajal sünnitab. Ta kaotab õiguse oma lapsele, kes kuulutatakse orvuks. Kafkalikus labürindis ekseldes võitleb naine oma õiguste eest.
- «Kejal» (Iraan)
- Kejal
- Režissöör Nima Yar
- Maailmaesilinastus
Üliõpilasest kurditar hakkab perekonna võlgade tagasimaksmiseks kulbar´iks. Film inimestest, kes kannavad oma elu seljas, vedades üle Iraani-Iraagi piiri mitmesugust kaupa. Äärmises vaesuses elavatele kurdidele on see traditsiooniline elatusallikas, Iraani võimudele aga salakaubavedu, mida takistatakse inimohvrite hinnaga. Julge ja valus film.
- «Yung» (Saksamaa)
- Yung
- Režissöör Henning Gronkowski
- Rahvusvaheline esilinastus
Film, mis sööstab peenutsemata seksi, narkotsi ja rokenrolliga täidetud saksa hilisteismeliste ellu. Neli 16–18-aastast tüdrukut keset Berliini pulseerivat ja hedonistlikku subkultuuri, millest avalikkus pigem vaikiks. Realistlik ja karm kujutus «kadunud põlvkonnast» – põlvkonnast, kellel on elus lahti kõik teed, aga kes pole (veel) leidnud sellele mõtet. Film on äärmiselt ehe, sest põhineb režissööri enda kogemusel. «Ma ei ole selle üle uhke, aga ma ka ei kahetse midagi,» on öelnud Henning Gronkowski aja kohta, kui ta ise «kadunud põlvkonda» kuulus.
- «Pääsemine» (Taani)
- Lifeboat
- Režissöör Josefine Kirkeskov
- Rahvusvaheline esilinastus
Mees ja naine, kes purjetavad Kreeka saarestikus, korjavad merest üles Lähis-Ida põgeniku. Film, mis võiks teema poolest osutuda stampseks, ei ole seda teps mitte. Purjekal hargneb pingeline psühholoogiline draama, kus segunevad saladused, minevikutraumad ja armukadedus. Suurepärane roll kriminaalsarjast «Sild» tuntud Sofia Helinilt.
- «Saša oli siin» (Leedu)
- Čia buvo Saša
- Režissöör Ernestas Jankauskas
- Maailmaesilinastus
Keskklassi perekond sõidab kohtuma imearmsa 6-aastase tüdrukuga, keda nad lapsendada soovivad, aga ees ootab hoopis 12-aastane tavaline poiss. Psühholoogiline draama moodsas ühiskonnas levinud nn sotsiaalsest vastutusest, mis tegelikkusega kokku puutudes deklaratiivseks osutub. Film peaaegu naaberriigist, mille filmikunsti me kahjuks häbiväärselt vähe tunneme.
- «Raisatud munad» (Jaapan)
- Wasted Eggs
- Režissöör Ryo Kawasaki
- Maailmaesilinastus
30-aastane Junko tahab jääda üksikuks. Aoid vastassugupool ei huvita. Kumbki ei tunne ennast suletud Jaapani ühiskonnas hästi. Film inimestest, kes tegutsevad väljaspool traditsioonilisi norme, mille järgi abielu ja laste saamist peetakse elus kõige tähtsamaks.