Raamist väljas. Kas on ok kanda Kopli pusa? (3)

Kaarin Kivirähk
, kunstikriitk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tommy Cashi on sageli nimetatud vene- ja eestikeelsete kogukondade ühendajaks.
Tommy Cashi on sageli nimetatud vene- ja eestikeelsete kogukondade ühendajaks. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Viimaste aastate suurim moetrend on Ida-Euroopa stiil, mis tähendab, et lahe on kanda kolme triibuga Adidase dressi, olla pärit Koplist (või pigem omada sellise kirjaga pusa) ja kindlasti poseerida kõigil Instagrami piltidel ossikükis (välismaal tuntakse sama poosi slaavi küki nime all). Kuid kas on okei küsida üsna kallist hinda riiete eest, mille stiil on laenatud inimestelt, kes sellist hinda ise tõenäoliselt maksta ei jaksaks?

Post-sovetliku tänavastiili tulekut rahvusvahelistele moelavadele võib seostada juba normcore’i trendi algusega 2013. aasta paiku (esimest korda kasutati sõna «Urban Dictionary» andmetel küll juba 2005. aastal). Normcore tähendab sokke sandaalidega, beeže pükse ja kampsuneid, võib-olla midagi sellist, mis minu 1990ndate lapsepõlves seostus toona arusaamatu sõnaga «humanitaarabi». Sellised riided, mida kanti maal.

Kuid tuli minna veelgi kaugemale ja nii (taas)avastati Ida-Euroopa.

Kaarin Kivirähk uurib, miks on viimastel aastatel hakanud levima moe- ja kunstimaailmas komme samastuda kunagise idabloki igapäevareaalsusega.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles