Teisipäeval avatakse Heie Treieri ja Arne Maasiku näitus Louis Kahni majadest
29. oktoober 2018, 12:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/29/11534414t1hc3d2.jpg)
Teisipäeval, 30. oktoobril avatakse TLÜ Akadeemilise Raamatukogu galeriis (Rävala 10) suurnäitus «Arne Maasiku Kahni-projekt». Louis Kahni projekti kuraator on Heie Marie Treier. TLÜ Akadeemilises Raamtukogus avatava näituse kuraator on Harry Liivrand ning see kestab 9. detsembrini.
Projekti teoreetilise osa vedaja on kunstiteadlane Heie Treier (sündinud 1963), kes on väga põhjalikult uurinud 20. sajandi ühe mõjukama, omanäolisema ja erandliku arhitekti, Eestis sündinud juudi päritolu USA arhitekti Louis Kahni (1901–1974) loomingut ja tema (tõenäolises) sünnilinnas Kuressaares asuva keskaegse piiskopilinnuse vahelisi seoseid.
Arhitektiharidusega Arne Maasik (sündinud 1971) on eesti juhtivaid arhitektuurifotograafe, on aastaid uurivalt pildistanud Louis Kahni hooneid USAs, Indias ja Bangladeshis. Kahni-projektiks vormistunud fotosarjad algasid aga 2008. aastal Saaremaal Kuressaare linnust pildistades, sest seda gooti stiilis, selge geomeetrilise arhitektoonikaga lossi on nii Kahn ise kui tema loomingu uurijad pidanud lapsepõlves Saaremaal elanud tulevast ameerika arhitekti suureks vaimseks mõjutajaks.
2016. aastal reisisid Treier ja Maasik Kahni hoonetega tutvuma USA idarannikule, 2017 järgnes analoogsel eesmärgil sõit Indiasse ja Bangladeshi. Just viimase pealinna Dhakasse kavandas Kahn ühe oma kuulsama monumentaalehitise – noore riigi parlamendihoone (1962–1982). See on metafüüsilise arhitektuuri ja betooni karmi esteetikat manifesteeriva brutalistliku ehituskunsti parimaid sümbioose.
Siinse näituse kontekstis on eriline koht fotodel New Hampshire´s asuva Phillips Exeteri Akadeemilise Raamatukogust (1955–1972), võimaldades huvitavat võrdlust meie raamatukogu samaaegse modernistliku tipparhitektuuriga (Akadeemilise Raamatukogu hoone valmis 1963, arhitektid Uno Tölpus ja Paul Madalik). Näituse kontseptsioon ei rõhuta niivõrd Kahni loomingu arengu kronoloogilisust kuivõrd arhitektuurset terviklikkust, ühe meistri oma nägu läbi aastakümnendite. Väljapanekut täiendavad vitriinid Akadeemilises Raamatukogus leiduvast Kahni-kirjandusest.
Osaliselt on käesoleva väljapaneku töid näidatud Tallinnas, Kuressaares ja Raplas juba varem, kuid nii ülevaatlikus mahus (ligi 40 fotot) on projekt väljas esmakordselt.