Lübecki filmipäevadel on tänavu laiahaardeline Balti fookus

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Režissöör Moonika Siimetsa film «Seltsimees laps».
Režissöör Moonika Siimetsa film «Seltsimees laps». Foto: Kaader Filmist/Amrion OÜ

Tänavu 30. oktoobrist 4. novembrini toimuvad Saksamaal Lübeckis juba 60. korda Lübecki Põhjamaade filmipäevad. Festivali raames tähistatakse Eesti, Läti ja Leedu riikide 100. juubelit ning kavas on mahukas programm regiooni uuemast ja vanemast filmiloomingust.

Festivali võistlusprogrammis osaleb EV100 programmi raames valminud mängufilm «Seltsimees laps» (rež. Moonika Siimets), mis on ühtlasi ka festivali avafilm. Tegemist on väga erilise sündmusega, kuna esimest korda festivali ajaloos on avafilmiks Balti riigist pärit teos.

Lübeckis toimub ka EV100 programmi raames valminud dokumentaalfilmi «Juured» (rež. Nora Särak, Aljona Suržikova, Kersti Uibo, Moonika Siimets, Anna Hints, Heilika Pikkov) rahvusvaheline esilinastus. Eesti dokfilmidest linastuvad Lübeckis veel «Rodeo» (rež. Raimo Jõerand, Kiur Aarma), «Ahto. Unistuste jaht» (rež. Jaanis Valk), «Kerro 40» (rež. Aljona Suržikova) ning «14 käänet» (rež. Marianna Kaat). Samuti jõuab vaatajateni Läti, Leedu, Eesti koostöös valminud dokumentaalfilm «Ajasillad» (rež. Kristine Briede, Audrius Stonys).

Laste- ja noortefilmide programmis linastub juba festivalidel populaarsust kogunud täispikk animafilm «Kapten Morten lollide laeval» (rež. Kaspar Jancis) ning lühifilmide programmist leiab auhinnatud «Kolm päeva augustis» (rež. Madli Lääne). Lisaks on festivali raames üles seatud filmikuppel, mis esitleb 360 kraadi tehnikas filmitud filme. Seal näeb Rain Rannu lühifilmi «Beqaa VR» ning samuti programmi Eesti linnadest ja loodusest, mis tutvustab nii rahvusvahelisele kui ka kohalikule publikule lähemalt Eestit ja Eesti kultuuri.

Festivali kavas on ka Balti vanemate filmide retrospektiiv, kus Eesti filmidest linastuvad «Keskpäevane praam» (rež. Kaljo Kiisk), «Kire lained» (rež. Vladimir Gaidarov) ja «Tulivesi» (rež. Hardi Volmer).

Külastajatele on avatud väljak, kus müüakse ka Balti riikide tooteid. Samuti on festivalil Skandinaavia- ja Balti riikide raamatutele pühendatud sektsioon, kus võimalik tutvuda ning osta ka Eesti, Läti ja Leedu autorite teoseid saksakeelsete tõlgetena. Eesti raamatutest on valikus näiteks «Wikmani poisid» (Jaan Kross), «Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus» (Indrek Hargla), «Pobeda 1946» (Ilmar Taska) ning lasteraamat «Lumemees Ludvigi õnn» (Leelo Tungal).

Festivali avaõhtul viibivad aukülalistena kohal nii «Seltsimees lapse» režissöör Moonika Siimets, näitlejad Helen Maria Reisner, Tambet Tuisk ja Eva Koldits, produtsent Riina Sildos kui ka filmiloo aluseks olevate romaanide autor Leelo Tungal. Kohal on ka mitmed teised Eesti filmitegijad, kes oma filme publikule esitlevad. Eesti, Läti ja Leedu Saksamaa saatkondade koostöös toimub ka vastuvõtt rahvusvahelise filmitööstuse esindajatele.

Festivalil antakse välja ka Baltimaade filmiauhind parimale Põhjamaade filmile. Eesti esindajana on žüriis Eesti Filmi Instituudi peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles