/nginx/o/2018/10/30/11536412t1hddca.jpg)
«Ma elan pidevalt oma unenäos, millest teen aeg-ajalt põikeid reaalsusesse,» on öelnud Ingmar Bergman.
Dokumentaalfilm müütilisest Ingmar Bergmanist linastub vaid seitsmel seansil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2018. aastal oleks Ingmar Bergman saanud 100-aastaseks. Uue saksa filmi juhtfiguur Margarethe von Trotta avab sel puhul filmiga «Ingmar Bergmani otsingul» kultusrežissööri rikkalikku filmipärandit ja isiksust. Portreefilm inimeksistentsi ühest täpsemast kujutajast filmiajaloos jõuab kõigest seitsme eksklusiivse seansiga kino Artis ekraanile 2. novembrist.
Mõjukas saksa filmirežissöör, Margarethe Von Trotta, armus esimest korda suurde ekraani, kui oli Pariisis näinud Ingmar Bergmani jõulist suurteost «Seitsmes pitser». Ja sellest ajast on režissöör talle hinge jäänud. Omakorda selgub sel aastal Cannes´i klassika programmis välja tulnud dokumentaalfilmis «Ingmar Bergmani otsingul», et Von Trotta film «Kaks saksa õde» oli üks Ingmar Bergmani lemmikfilme. Tugevalt isiklikus dokumentaalfilmis uurib saksa filmitegija, kuidas Ingmar Bergman on mõjutanud teda ja teisi kaasaja tuntud euroopa režissööre. Filmis arutlevad euroopa arthouse´i staarrežissöörid Ruben Östlund, Olivier Assayas ja Carlos Saura, kuidas Ingmar Bergman on inspireerinud nende lähenemist filmitegemisele. Prantsuse noor režissöör Mia Hansen-Løve jutustab aga meeleolukalt oma viibimisest lummaval Fårö saarel, kus on filmitud paljud Bergmani teosed («Persona», «Steenid ühest abielust», «Nagu peeglis», «Hunditund» jne).
Ingmar Bergman on tuntud kui inimhinge varjupoole teadliku ja detailse uurijana, ja oma isikliku elu läbikukkumiste ausa ja halastamatu kirjeldajana kinolinal. Film «Ingmar Bergmani otsinguil» («Ingmar Bergman - Vermächtnis eines Jahrhundertgenies», Saksamaa/Prantsusmaa 2018) avab Bergmani nii looja kui ka inimesena, paljastades vastandlikke jooni. Nii leidub filmis tänulik, imetlev intervjuu Bergmani armastatuimalt näitlejannalt Liv Ullmanilt, kui ka avameelne ülestunnistus oma isa puudujääkidest Käbi Laretei ja Bergmani ühiselt pojalt Daniel Bergmanilt. Film paneb meid mõistma veel rohkem, kuivõrd isiklikud on Bergmani filmid pereliikmete hingelise kohalolu katkendlikkusest. Ja võib-olla ka hämmastama sellest, kuivõrd filmilinal oma varjupoolest teadlik mees ei suutnud lõpuni välja transformeeruda päris elus.
Mõtlemapanev film «Ingmar Bergmani otsinguil» linastub kinos Artis seitsmel eriseansil. Film on meenutus ka Bergmani olulisematest töödest, sisaldades rohkelt katkeid tema filmidest. Bergman ise arvas, et tema unenäod ja visioonid ärkavad ellu läbi selle kui vaatajad tunnevad ära tema tehtud filmides omaenda emotsioone. .... «Võib olla me oleme sama inimene. Võib olla meil pole piire. Võib olla me voolame teinteisesse ja teineteisest läbi, piirideta ja kaunilt.» (lõik filmist «Fanny ja Alexander» (1982)). Igatahes on «Ingmar Bergmani otsinguil» võimalus lasta end mõjutada ja inspireerida maailma ühe kuulsaima režissööri loomingust ja elust.
Seansside aegu vaata siit!