Omad ja võõrad

Marta Pulk on lavastanud Eesti ühiskonna miniportree ja teinud seda vaat et geniaalsel viisil – järjekorramotiivi kaudu. Foto: Kaader filmist

Kes on oma ja kes võõras? Küsimus, mille nimel on mõõku, hiljem püsse paugutatud. Traditsiooniliselt on «võõras» tähistanud kedagi teisest kultuuriruumist – kedagi, kes ei kuulu «meie» hulka. Aastasadu kestnud vaenukirved ei ole maha matetud. Ent võõraid on märksa enam. Täna võib saada võõraks tembeldatud igaüks. Teisitimõtleja on võõras. Võõras võib olla ka iseendaga. Ehk on ka maailm võõraks jäänud?

Lühifilmikassett «Värske veri» läheneb teemale eri rakursside alt, pakkudes kuut vaadet tänasele (võõrandunud) ühiskonnale. Nii mõnigi lühifilm tabab Eesti eluolu täpsemalt, kui on suutnud viimase aja täispikad mängufilmid. Viimast osalt seetõttu, et kui mõni erand välja jätta, kipuvad Eesti mängufilmid pöörama pilgu minevikku. Lühifilm kommenteerib elu siin ja praegu. Just viimases peitub ka kõnealuse kasseti väärtus.