Raamat kui seninägematu imepuu

Keskkonnaminister Marko Pomerants Metsamõisas puhta vee teemapargis. Foto: Meelis Meilbaum

Marko Pomerants on kirjutanud hämmastavalt uuendusliku raamatu – teose, millel pole žanri, see tähendab, et selle teose žanri ei leia tuntud terminite hulgast. See on nagu poogitud puu, mille ühel oksal kasvavad õunad, teisel pähklid, kolmandal mandariinid ja neljandal porgandid; puu, mille tüve katab tammekoor ja mille ladvatippu on kinnitatud täheke nagu jõulupuu otsa. Ja nagu tark lugeja ise juba aru saab, on kõik need eri okste viljad väga kasulik kraam igale, kel maitsemeel terve on.

Kinnitan, et selline määratlus pole tuletatud autori nimest (pomerants ehk pomerantsipuu – Citrus aurantium), vaid üksnes teose iseärasustest, mis seda vaimset loomingut eristab kõigest muust loodust, mis kirjandusmaastikul kasvab. Ehk teisiti öeldes: tegu on ühtaegu käsiraamatuga mitmesugustele inimgruppidele nende tööelus, õpikuga mitmel erialal õppivatele üliõpilastele, mälestuste kogumikuga, reisiraamatuga läbi riigiasutuste, ja nii leebe satiiri kogumikuga kui ka otsekoheste kriitiliste hinnangute kogumikuga.