Leo elab pealtnäha tavalist pereelu. Argielust tülpinuna otsib ta samas oma ellu midagi, mis päriselt puudutaks. Ja ta leiabki, aga see puudutus on ohtlikum ja valusam, kui ta oleks osanud eales arvata. Karl vabanes äsja vanglast. Ühel päeval tekib tal riukalik plaan, kuidas oma elu lõpuks tõeliselt sisse seada. On vaja vaid lõksu ja sööta ning mäng võib alata.
Vaheldumisi kummagi tegelase vaatepunktist jutustatud põnev ja kohati šokeerivgi lugu peegeldab teravalt tänaseid võtmeteemasid: küsimusi emotsionaalsest lähedusest, hirmust muutuva maailma ees, ärakasutamisest ja õnne võimalikkusest tarbimisühiskonnas.
Autori sõnul inspireeris teda romaani kirjutama tänapäeva reaalsus. «Sain kirjutamiseks tõuke elust enesest, nägin head võimalust rääkida üks tõeliselt põnev lugu, mis lubab samas ka laiemalt olulisi küsimusi puudutada. Reaalsus tundub meie virtuaalajastul kohati veidram kui väljamõeldis. Tõde ja tõelus on justkui kummist. Ka on ärakasutamine ühiskonnas kaugelt laiem probleem kui mõne üksiku ekstreemse juhtumi teema. Pistsin sellesse katlasse kaks vastandlikku peategelast ja jälgisin huviga, kuidas kupatus reageerima hakkab.»