:format(webp)/nginx/o/2018/11/07/11556635t1h4ed2.jpg)
Ah, see lugu sai alguse Raimu Hansoni sõnadest, et Regina Mareta Soonseina näitus kunstimajas on väga huvitav, ta on kujutanud erootilisi figuure. Ma juba teadsin, et see väike õbluke tütarlaps on võimeline vaatajat jahmatama oma suurte linoollõigetega, mille tunnistajaks olen juba mitu aastat olnud. Aga mis siis nüüd!
Kiirustasin kohale ja üllatusin minagi. Väikese galerii vaated on vapustavalt võimsad igas suunas, eriti parema otsaseina poole. Seda katab ühest servast teise 2 x 5,1 meetri suurune linoolplaat. Ent kus on figuurid? Ma näen hoopis kobrutavat merd keeriste ja mustade aukudega. Siiski, pikapeale eraldan paisuvatest ja ahenevatest lainjatest joontest vormuvaid põlvi, rinnanibusid, tuharaid, lihaseid. Figuurid on pandud ruumi, kus on valgust ja varju, nad on erakordselt plastilised ning seda nimelt tänu ülivirtuooslikule joonekäsitlusele.
Jooned-lained tormavad neljast küljest raamist välja, justkui sooviga jätkata oma loometööd kusagil mujal. Või vastupidi, need on kosmilised kiired, mis meie atmosfääri jõudes materialiseeruvad mõneks hetkeks inimfiguurideks. Neil pole päid või siis on need peitunud vohavatesse juustesse.
Seda tegusamad on kehad – erootilised asendid, pinges lihased… Paremal on üks sensuaalne sigrimigri, kus vaevu eralduvad teineteisesse haakunud mees ja naine. Kõik on salapärane, otseütlevad detailid on eriti peidetud ning seetõttu just peibutavad. Mitmekesi uurides arvasime leidvat neli naist ja kolm meest.
/nginx/o/2018/11/07/11556636t1hf14a.jpg)
Regina Soonsein on esimene eesti graafik, kes esitab näitusele mitte tõmmise vaid plaadi. Seda saabki teha ainult linooliga, kus kunstilise mõju komponendid on ka faktuur ning joonte värv. Teosele «Mõtteta mõte» on kunstnik valinud heleoranži sisuga linoleumi, millele annab kirkust joontevaheline must värv.
Must trükivärv sai plaadile kantud tõmmiste jaoks, mis on riputatud ruumis olevatele stendidele. Tütar Triinu oli esimene, kes märkas, et need kujutavad fragmente linoolplaadilt. Kuidas kunstnik need kätte sai, kui ei ole olemas nii suurt trükipressi, mille alla selline hiigelplaat mahub? Soonsein kasutas paberi asemel peenekoelist lõuendit ja trükipressi asemel oli tema ise, paksud villased sokid jalas. Ta kõndis oma taiese peal vaikselt edasi-tagasi. Keha raskus ei ole nii tõhus kui press, mistõttu must värv ei ole väga intensiivne.
See kõik ei sega lõbusat äraarvamist, et missugust plaadikohta kujutab üks või teine tõmmis, mis on peegelpildis ja tagurpidi või muidu viltu. Ja isegi kui näitusekülastaja ei saa aru, mida täpselt on kujutatud, on tööd ilusad. Selle mõttes näitus põnev kõigile alates lasteaia east.
Seniste superlinoolilõikajate Avo Keerendi ja Peeter Alliku kõrvale on jõuliselt astunud Regina Mareta Soonsein. Näitus «Mõtteta mõte» on märgiline kogu eesti graafika ajaloos.
:format(webp)/nginx/o/2018/10/24/11521877t1hb84e.jpg)
Näitus «Mõtteta mõte»
Regina Mareta Soonsein
Tartu kunstimajas 18. novembrini
:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6228583t1hd8b6.jpg)