Võrus toimub Raimond Kolga mahuka luulekogu esitlus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Raimond Kolk, «Sulajää»

FOTO: Raamat

Kuula artiklit

Neljapäeval, 8. novembril algusega kell 14 toimub Võrus Kreutzwaldi muuseumi (Kreutzwaldi 31) Raimond Kolga 400-leheküljelise luulekogu «Peo pääl elu hõpõ» esitlus. Esitlusel tutvustavad kogumiku koostaja-toimetaja Õnne Kepp ja raamatu projektijuht Tiia Allas nii kirjanikku kui tema luuleloomingut. Kolga sõnadele loodud laulu «Ütsik täht» esitavad Hargla kooli õpilased. Mõniste kooli õpilased loevad Kolga luulet, samuti Koidula-nimelisel etlusvõitlusel tunnustatud Ere Raag.

Võrumaalt Sarust pärit võro kirjanduse klassik Raimond Kolk (1924–1992) oli sunnitud kodumaalt põgenema 1943. aasta lõpus, suundudes esmalt Soome, saades seal vastu tahtmist sõduriks. Pelgupaiga leidis ta Rootsis, kus ilmus juba 1946. aastal tema läbinisti võrukeelne esikkogu «Ütsik täht». Kirjandusteadlase Mart Velskri hinnangul on Raimond Kolk võru kirjandusloo üks tähelepanuväärsemaid kirjanikke. Velskri sõnul on Kolga luulekogu «Ütsik täht» võro kirjanduses sama tähislik nagu Artur Adsoni debüüt «Henge palango» (1917) kolm aastakümmet varem.

Kogus on avaldatud 251 luuletust, millest kolmandik on vähetuntud, olles senise ajani olemas käsikirjaliselt või avaldatud ajakirjanduses ning vähetuntud kogumikes. Raamatut ilmestavad Raimond Kolga võrukeelsed kirjad samuti Võromaalt pärit suurmehele Bernard Kangrole (1910–1994). «Peo pääl elu hõpõ» on pühendatud kirjaniku 95. sünniaastapäevale 8. veebruaril 2019.

Kaasajal on Saru-mehe luule sõnumit laiemalt elustanud laulja Mari Kalkun, olles viisistanud sellised Kolga luuletused nagu «Ütsik täht», «Tuul», «Tamaara» jt. Kolga luuletusele «Keväje» on viisi teinud Urmas Kalla ja lugu on kuulatav Lõkõrite plaadilt «Undsõn ilman» (2004). Kolga romaanid ei ole võrukeelsed, aga neist mitmest õhkub Mehkamaa vaimu (nt «Küla põleb kahest otsast» (1955), «Sulajää» (1958) jt).

Raamatu „Peo pääl elu hõpõ“ andis välja Võru Instituut, rahastas Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.

Tagasi üles