Pale Waves on noor Manchesteri bänd, suurema avalikkuse ees olnud alles poolteist aastat, mil sõlmiti leping plaadifirmaga Dirty Hit Records. Ehkki tegemist on kvartetiga, on grupi A ja O selle loojad, laulja Baron-Gracie ja trummar Ciara Doran. Bändi suurim trump on aga selle tandemi laulukirjutusoskus. Kuidas need rollid neil täpselt jaotatud on, pole selge, kuid Heather on ühes intervjuus öelnud, et usaldab Ciarat rohkem kui oma ema, isa või venda. Et nad on lahutamatud nagu sukk ja saabas.
Ma ei jõua kokku lugeda neid uuema aja nii kodu- kui välismaiseid bände, kellel on huvitavad ja mulle sobivad saundid ja attitude ning suur osa lugudest algab põnevalt... kuid refräänini jõudes on selge, et tegemist on lihtsalt suure punnitamisega, mis ei jõuagi kuhugi välja. Tahtmine on suurem kui oskused. Pale Wavesi puhul ei kao tähelepanu aga kordagi ära. Meeldiv on ka see, et nende sündi- ja indie-popi mõjutustega lihtsas popmuusikas on väga oluline koht kitarril, mis pole praegusel ajahetkel sugugi elementaarne. Jah, neid on süüdistatud, et nad kõlavad nagu naisvokaaliga The 1975 (mõlemad kuuluvad sama plaadifirma alla ja nad on ka koos tuuritanud), aga see ei häiri mind karvavõrdki. Sest PW on palju parem.