Lõppema hakkav 2018. aasta näib olevat üks sellistest, kus 100. sünnipäeva tähistavas Eesti Vabariigis saavad teoks kõiksugu hullud ideed. Riikliku ülerahastuse all ägav kultuur lokkab, ei möödu päevagi ilma uue pühendusteoseta meie kodumaale. Kusjuures aeg-ajalt satub nende hulka ka selliseid, mida riik pole oma sihtkapitalide kaudu ise tellinud ning kinni maksnud. Üks neist on 2017. aasta sügisel kirjastuse Paljasjalg eestvõttel ilmuma hakanud sari «Eesti 100 luuleraamatut». Et saada teada, millega on tegu, kohtusin ühes Tallinna kohvikus kirjastuse Paljasjalg juhiga, kelleks on 48-aastane André Abner.
Tellijale
«Käsikirju saadetakse peamiselt öösiti» (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kus pärineb hull idee anda kampaania korras välja sada luuleraamatut?