«Käsikirju saadetakse peamiselt öösiti» (1)

Alvar Loog
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjastuse Paljasjalg omanik André Abner enda välja antava sarja «Eesti 100 luuleraamatut» teostega.
Kirjastuse Paljasjalg omanik André Abner enda välja antava sarja «Eesti 100 luuleraamatut» teostega. Foto: Liis Treimann

Lõppema hakkav 2018. aasta näib olevat üks sellistest, kus 100. sünnipäeva tähistavas Eesti Vabariigis saavad teoks kõiksugu hullud ideed. Riikliku ülerahastuse all ägav kultuur lokkab, ei möödu päevagi ilma uue pühendusteoseta meie kodumaale. Kusjuures aeg-ajalt satub nende hulka ka selliseid, mida riik pole oma sihtkapitalide kaudu ise tellinud ning kinni maksnud. Üks neist on 2017. aasta sügisel kirjastuse Paljasjalg eestvõttel ilmuma hakanud sari «Eesti 100 luuleraamatut». Et saada teada, millega on tegu, kohtusin ühes Tallinna kohvikus kirjastuse Paljasjalg juhiga, kelleks on 48-aastane André Abner.

Kus pärineb hull idee anda kampaania korras välja sada luuleraamatut?

Ma olen töötanud 24 aastat trükikojas ning vaadanud päris pikalt raamatu valmimise protsessi kõrvalt. Mingil hetkel tekkis soov ka ise kirjastamist proovida. Kirjastus Paljasjalg sai loodud kolm aastat tagasi. Asi sai alguse ühest kingituseks saadud soomekeelsest maratonijooksja käsiraamatust, mida lugedes taipasin, et selle peaks kindlasti eesti keelde tõlkima ning siinmail välja andma. Mis saigi ära tehtud.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles