Ulmekirjanduse ajalugu läbi Robert Silverbergi prisma

Robert Silverberg Nebula auhinnaga. Foto: promo

Usutavasti on valdava osa neljakümnenda eluaasta piiri ületanud eesti ulmelugejate esmatutvuseks Robert Silverbergiga olnud Urmas Alase toimetatud ulmeajakirja Täheaeg 1992/93 kevadtalve numbris ilmunud lühilugu «Näha nähtamatut inimest». Tugevat emotsionaalset laengut ja autoritaarsusevastast sõnumit kandev jutt ja selle autor jäid lugejatele kindlasti hästi meelde. Põhjusega, sest originaalis 1963. aastal ajakirjas Worlds of Tomorrow ilmunud pala ongi viljaka Ameerika ulmekirjaniku üks kuulsamaid lugusid.

Tutvuse süvendamist ei tulnud väga pikalt oodata, sest juba 1994. aastal andis kirjastus Eesti Raamat välja Silverbergi jutukogu «Maa teine vari» (orignaal ilmus 1973). Kuivõrd erandlik üldse on mõne ulmekirjaniku autorikogu terviklik ümberpanek eesti keelde, annab vahest tunnistust see, et eelmine analoogiline juhtum pärineb 1965. aastast, mil Loomingu Raamatukogus ilmus kärbitult Isaac Asimovi jutukogu «Kadunud robot», ning järgmine täiesti selge sarnane kaasus on ilmselt sama Asimovi kogumik «Üheksa homset» (Fantaasia, 2016). Žanriulme autorikogu ilmumist 1990. aastate esimese poole üldse väga ulmevaeses situatsioonis on raske käsitleda millegi muu kui anomaaliana.