Lapsvangid peavad astuma vastu libahuntidele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

«Libahunt» räägib ohvrikompleksist vabanemisest.

FOTO: Kaader filmist

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kuigi eestlasetelgi tuli Teises maailmasõjas läbi teha nii Nõukogude Liidu kui ka Natsi-Saksamaa okupatsioon, kipume kibedat minevikku meenutades enamasti keskenduma idanaabri julmustele.

See on meie suur erinevus poolakatega. Natsid olid nende kui rahvuse vastu piisavalt julmad, et Katõn ja poolsada raudse eesriide taga veedetud aastat ei suudaks varjutada läänenaabri hirmutegusid.

Räägitakse näiteks, et Gdanskil läks sõjas paremini kui Varssavil, sest sakslased jätsid oma Danzigi puutumata. Kui Nõukogude hävitajad lõpuks kohale jõudsid, tegid nad oma tööd aga loomuomase räpakusega, mis tähendas, et paljud objektid ei saanud pihta nii kõvasti, kui oli mõeldud. Seevastu Varssavi kui põlispoola linna tegid sakslased perversse süstemaatilisusega maatasa.

Tagasi üles