/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/26/11604120t1h7fc9.jpg)
Narvas etendub Leedu Riikliku Draamateatri dokumentaalteatri lavastus, mis põhineb endise Ignalina tuumajaama töötajate lugudel.
Narvas näeb Leedu teatrit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks rajatav Vaba Lava Narva teatrikeskus avatakse etenduskunstide nädalaga. Kolmel korral jõuab publiku ette Leedu Riikliku Draamateatri dokumentaalteatri lavastus «Roheline aas», etendused 9. detsembril kell 20.00, 10. ja 11. detsembril kell 19.00.
Laval on kümme inimest – eksperdid, insenerid, ehitajad, kontoritöötajad, kunstnikud ja kooliõpilased, kes on kõik Visaginase linna elanikud ning ühel või teisel viisil Ignalina endise tuumajaamaga seotud. Kõigil neil on rääkida oma lugu suurimast, kõige salapärasemast ja paremini valvatud tööstusobjektist Ida-Euroopas.
«Roheline aas» on Ignalina Tuumajaama töötajaskonna poolt kasutusele võetud termin – pärast tuumajaama hoonetekompleksi lammutamist, reaktori lahtivõtmist ja turbiinide likvideerimist jääb lõpuks alles vaid rohelus. Paraku on selle eesmärgi realiseerumiseni pikk tee minna, sest plaanide kohaselt likvideeritakse tuumajaam täielikult alles aastaks 2038. Väljast tundub tuumajaama hoonetekompleks endine, kuid sees käib pidev likvideerimistöö. Kuidas võiksime aga „rohelist aasa“ tõlgendada kui metafoori? On see optimistlik tulevikuperspektiiv, võimalus luua midagi uut ja enneolematut, ökoloogiline tööstusevaba utoopia, idülliline koht, kus mediteerida või hoopis jumalast mahajäetud kõle paik?
Laval on kümme inimest – eksperdid, insenerid, ehitajad, kontoritöötajad, kunstnikud ja kooliõpilased, kes on kõik Visaginase linna elanikud ning ühel või teisel viisil Ignalina endise tuumajaamaga seotud. Kõigil neil on rääkida oma lugu suurimast, kõige salapärasemast ja paremini valvatud tööstusobjektist Ida-Euroopas.
Järgmisel kümnendil ootavad sulgemist enam kui pooled Euroopa tuumareaktorid. Seega on Visagina linna olevik ja tulevik oluline teema paljude kogukondade jaoks nii Euroopas kui kaugemal. Visagina on Leedus sarnane piirkond nagu Ida-Virumaa Eestis.
Lavastajad on Jonas Tertelis ja Kristina Werner, lavastuse kontseptsiooni ja teksti autorid Rimantas Ribačiauskas, Kristina Savickienė, Jonas Tertelis ja Kristina Werner, lavakujunduse autor Paulė Bocullaitė, kostüümikunstnik Inga Skripka, helilooja Martynas Bialobžeskis, valguskunstnik Vilius Vilutis, lavastaja assistent Antanas Obcarskas, tõlkija Andrius Merkevičius.
Laval on Gerdas Baltušis, Ignalina piirkonna piirivalveteenistuse nooremohvitser, teenistuskoerte dresseerija; Violeta Janavičienė, Ignalina häirete kõrvaldamise ja tugiteenuste divisjoni spetsialist; Aleksander Jermolajev, Ignalina radiatsiooniohutuse osakonna pektomeetria osakonna vaneminsener; Marija Laenko, Peterburi Riikliku Kunstiinstituudi lõpetaja;Dmitri Marčenko, vabakutseline IT spetsialist, kloun; Vladimir Medvedjev, keskkooliõpilane; Helene Ryding, sõltumatu energeetikakonsultant; Olga Solovjova, Visaginase linna Loomemaja noortekeskuse juhataja; Edita Spudytė, Ignalina hangete ja lepingute osakonna jurist; Auksė Zvicevičiūtė, keskkooliõpilane.
Etendus kestab 1 tund ja 30 minutit ilma vaheajata, Etendus on leedu, vene ja inglise keeles koos integreeritud subtiitritega.
Tutvu lähemalt rahvusvahelise etenduskunstide nädala programmiga Vaba
Lava Narva teatrikeskuses: