Näitus esitab valikut kummagi kunstniku töödest, mis asuvad nii Eesti muuseumides ja erakogudes kui ka välismaises, ent eesti juurtega erakollektsioonis. Kokku on väljas rohkem kui 100 maali ja skulptuuri, lisaks mudelid ja eskiisid. Suurem osa eksponeeritud teostest pärineb Eesti Kunstimuuseumi kogudest, kus on suurim valik Johann Köleri ja August Weizenbergi teoseid.
Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme selgitab: «On loomulik, et alustame muuseumi 100. tegevusaastat näitusega, mis viib tagasi eesti professionaalse kunsti sünni juurde. Nende meeste pingutused ja saavutused on tänapäeva jõulise kunstielu teetähiseks.»
Kuigi stilistiliselt kuulub Köleri ja Weizenbergi looming hilisakademismi ilmingute hulka ning on tihedalt seotud Vene 19. sajandi teise poole kunstiarengutega, aitasid nad oma eeskujuga nii otseselt kui ka kaudselt kaasa rahvusliku kunsti sünnile, rahva eneseteadvuse ja kultuurilise taseme tõusule. Nende edukas karjäär andis julgustust 20. sajandi hakul kunstnikuteed valinud eesti noortele.
Köleri teostest nähti kodumaal tema eluajal vaid üksikuid. Weizenbergi teosed jõudsid kodupublikuni varem ja suuremal arvul. Õppides akadeemiates – Köler Peterburis ning Weizenberg Berliinis, Peterburis ja Münchenis – olid nad omaks võtnud kunstiideaalid, millele jäid truuks oma loometee lõpuni. Seetõttu pälvisid nad kriitikat 20. sajandi alguse uuendusmeelselt kunstnike põlvkonnalt. Kunstiajaloo hinnangud akadeemilisele kunstile on muutunud objektiivsemaks ajalise distantsi suurenedes – on hakatud nägema selle arengut, seoseid uuenduslike vooludega. Sellest tulenevalt vajavad teatavaid korrektiive ka hinnangud Weizenbergi ja Köleri loomingule, ehkki selle kõrget professionaalset taset ja tähendust eesti kunstikultuuri jaoks on ennegi tunnistatud.
/nginx/o/2018/11/28/11610704t1h2884.jpg)