Peatükk või teema «Naiskunstnikud», millele on eraldatud lausa kaks ruumi, toob näitusele kokku Malle Leisi, Anu Põdra, Marge Monko ning Ene-Liis Semperi tööd. Need on toad, mis löövad oma jõuga pahviks. Äärmiselt meeldiv, põnev ning uhke on Tretjakovi galeriis näha nii tugevaid eesti feministlikke kunstiteoseid. Kuuldavasti olevat need tööd ka galerii töötajaid kohutavalt erutanud. Avamisel oli muidugi ka konservatiivsemaid vene näitusekülastajaid, kes näiteks Semperi meeldejäävat ja mõnusalt kehanihestavat videoinstallatsiooni «Lakutud tuba» vaadates murelikult kulmu kergitasid: kas nii ikka tohib kunsti teha. Aga eks selliseid inimesi leidu kõikjal, ka Eestis.
Üldse on näituse juures võimas see, kuidas eesti kunst ületab siin teatava (semiootilise) piiri, astub oma Teisega dialoogi, saab sellest mingi laengu ning justkui muteerub, jäädes samal ajal siiski iseendaks.
Näituse esimeses peatükis «Klassika» saab näitusekülastaja näha Eduard Wiiralti töid ja visandeid. Nende kõrval on Krista Mölderi kummituslikult ilusad fotod Kumu graafikakogust, kus Wiiralti-kollektsiooni hoitakse. Niimoodi osutab «Piiride poeetika» näitus kavalal ja metatekstuaalsel moel ka iseendale. Võiks öelda isegi, et iseenese piiri taha. Tasapisi hakkab ilmnema mingisugune nihestunud kohavaim, mis saadab näitusekülastajat ka siis, kui too on näituselt ammu lahkunud.
Reisi rahastasid Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus ja Postimees.
«Piiride poeetika. Eesti kunst 1918–2018»
Uues Tretjakovi galeriis 27. jaanuarini 2019
Kuraatorid Eha Komissarov ja Tatjana Zeljukina.
Uue Tretjakovi eesti kunsti kogudes olevatele autoritele lisaks on esindatud Eduard Wiiralt, Peet Aren, Eerik Haamer, Arnold Akberg, Aleksander Krims, Felix Randel, Rein Tammik, Elmar Kits, Nikolai Kormašov, Ülo Sooster, Ando Keskküla, Jüri Okas, Lilli-Krõõt Repnau, Paul Sontag, Malle Leis, Anu Põder, Marge Monko, Dénes Farkas, Anna Škodenko, Krista Mölder, Ene-Liis Semper.