Kivise kaks kangelastegu

Lurich ja Abdulla. Foto: Alvar Loogi erakogu

Paavo Kivine on lurichiaan (luurilane). Seda terminit kuulsin esimest korda teise lurichiaani, Eduard Tinni suust. Nii nimetas Sirbi ja Vasara peatoimetajat Tinni huumorikülje toimetaja Toomas Kall. Lurichiaan on inimene, kes hoiab aus mälestust Georg Lurichist – rahvuslikust suurkujust, muljet avaldavast maailmakuulsast sportlasest või lihtsalt erakordsest inimesest. Niiviisi mõistes on lurichiaane palju praegugi.

Minu jaoks on lurichiaan inimene, kes mitte üksnes ei mäleta, vaid ka mõtestab Lurichi rolli süsteemselt ja järjepidevalt. Selles valguses võib küsida, kas keegi on teinud Kivisest rohkem. Tema 2011. aastal ilmunud «Lurich» on monumentaalteos, mille võib võrdsustada (kirjandusliku) kangelasteoga. Lurichist on kirjutatud varemgi, kuid peamiselt spordi-faktoloogilises laadis (erandiks vast Tinni mõni artikkel).