Nädala plaat. Erak ja parfüüm

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mart Avi

FOTO: Madis Veltman

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kui tahate tulistada kaugele, tuleb kahuritoru suunata ülespoole, on öelnud poeet. Mart Avi tahab tulistada kaugele. Iseasi muidugi, kas kaugele tulistamise püüdest on mingit kasu, kui maailm tõmbub järjest kokku. Kas see viimane asjaolu teeb Avi muusikale head või halba, pole ka veel päris selge.

Nagu tänase «Aja augu» kangelase Nic Roegi kohta, saab ehk Avigi puhul öelda, et ta teeb muusikat, mida on kergem austada kui armastada. Avi mõtleb vast pigem nagu muusikakriitik kui muusik, ta mõtleb neis kirjeldustes ja kontseptsioonides, kuidas muusikakriitik võiks mõelda, ja kohandab siis selle järgi kujutluslikku, ideaalset ja utoopilist muusikat. Kontsepttroonika ehk alguses oli sõna. Mart Avi elab muusikalises kookonis või kapslis ja üks on selge, nagu sätestab ka OtherWorldi esimese loo pealkiri «Here Future Smells Like Perfume»: see kapsel peaks olema midagi, mida varem pole olnud, ja ta peaks lõhnama. Ja ta lõhnabki...

«OtherWorld» on Avi neljas sooloplaat. Tema eelmise plaadi «Rogue Wave» kohta kalduti ütlema, et Avi on nüüd muutunud «popimaks». Nii mõnigi, kellele varem olnud Avi kuidagi liiga hermeetiline, ütles, et nüüd juba saab kuulata. Nii mõnegi puhul on olnud probleemiks Avi maskina väljatöötatud «valge eraku» vokaal, põhjusteskaala nende tõrgete osas on ulatunud liiga tontlikust koomiliseni.

Tagasi üles