Saada vihje

Džäss – vabaduse kui mõtteviisi propageerija

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Sooäär ja tema megafon: arusaamatu, aga kindlasti revolutsiooniline sõnum kontserdil «9 hümni vabadusele».
Jaak Sooäär ja tema megafon: arusaamatu, aga kindlasti revolutsiooniline sõnum kontserdil «9 hümni vabadusele». Foto: Raul Ollo

Erinevalt popmuusikast ei ole helilooming džässis ega süvamuusikas meeskonnatöö, vaid üldjuhul ikka üksikisiku ponnistus. Ambitsioonikas suurprojektis «9 hümni vabadusele» pandi aga džässmuusikud just nimelt mitmekesi muusikat kirjutama. See eksperiment kroonis džässiaastat, mis on «Eesti Vabariik 100» egiidi all pakkunud nii mõndagi ülevat ja kordumatut.

Sündis üheksa uut heliteost, mille loomisel anti muusikutele täiesti vabad käed. Tõenäoliselt oleks olnud veelgi eksperimentaalsem, kui heliloojate paarid oleks loositud. Vastandlike isiksuste põrkumine on teinekord kunstis viljakamaid tulemusi sünnitanud kui mõttekaaslaste kollektiivne looming. Praegu kujunes olukord aga ikkagi nii, et omavahel tegid koostööd muusikud, kes vähemalt mingil määral järgivad sarnast esteetilist ja eetilist usutunnistust, jagavad samu põhimõtteid ja kelle helikeeled omavahel ka diametraalselt ei erine.

Tagasi üles