Ilmus Kaia Sisaski monograafia «Noor-Eesti ja prantsuse vaim»
5. detsember 2018, 16:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/05/11632317t1h59aa.jpg)
Ilmunud on Kaia Sisaski monograafia «Noor-Eesti ja prantsuse vaim». Teos vaatleb kirjandusrühmitust Noor-Eesti lähtuvalt sellest kultuuriparadigmast, mille keskme 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul moodustas prantsuse kultuur.
Prantsusmaa nn ilusa ajajärgu ehk Belle Époque´i autoriteet kunstiilmas oli nii suur, et sealsete kultuurimustrite eeskujuks võtmine sai peaaegu et kohustuslikuks igale enesest lugupidavale kirjanikule või kunstnikule terves Euroopas ja kaugemalgi. Noor-Eesti ei olnud erand, seda enam, et rühmituse üks juhtivliikmeid, Johannes Aavik oli hariduselt prantsuse filoloog ja et Eesti tollase kaugema kultuuripiiri moodustas tänapäevase anglofoonse maailma asemel ikkagi just Prantsusmaa.
Prantsuse sajandilõpuvaimu võib iseloomustada ka üldmõistega «dekadentsikultuur». See üliküpsuse ja allakäigu meeleolusid kultiveeriv vaimsus läbis kõiki sajandivahetuse kirjandusvoole, kuid oli eriti tugevalt esindatud tollases uues voolus, sümbolismis. Käesolev monograafia vaatlebki lähemalt, mida tegid nooreestlased selle üle-euroopalise kunstidiskursusega ja seda olukorras, kus nende eesmärk oli ühelt poolt rahvuskultuuri edendamine, teiselt poolt noore eesti kultuuri legitimeerimine rahvusüleses kirjandusruumis.
Kuigi nooreestlaste eesmärk polnud midagi vähemat kui kogu senise kunstist rääkimise viisi asendamine uuega, polnud see uus käsitlusviis siiski läbini modernistlik, vaid jäi seguks kosmopoliitsest ja rahvuslikust. Nooreestlaste püüdlustes kohtuvad kaks omavahel justkui lepitamatut komponenti: ühelt poolt idee kunstist kunsti enese pärast ja teisalt vajadus konstrueerida ja kehtestada eesti rahvuslikku identiteeti.
Õpetaja ja frankofiili Lauri Leesi jaoks on raamatu teema südamelähedane. «Olen alati pidanud Noor-Eestit säravaks küünlaks meie rahva kultuuriloos. Armusin ka ise prantsuse vaimu, kui olin enam-vähem sama vana kui nooreestlased,» märkis ta. Leesi sõnul on tegemist väärt teosega: «Lugesin seda suure põnevusega, mõnda peatükki isegi mitu korda. Mulle imponeerib Kaia Sisaski stiil – raamatut on kerge lugeda. Mis aga peamine – teos on puhtpedagoogiliselt väga hariv. Raamatu autori suus omandavad sõnad „dekadents“, «estetism» ja «skeptitsism» seesuguse musikaalsuse ja võlu, et tekib ka endal soov dekadendiks või skeptikuks saada.»
«Noor-Eesti ja prantsuse vaim» ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas «ACTA Universitatis Tallinensis».