Selgus Siim Kallase teatripreemia laureaat

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Käesoleval 2018. aastal otsustas Kristi ja Siim Kallase fondi halduskogu koosseisus Jaak Allik, Rein Lang, Siim Kallas, Maret Maripuu ja Margus Mikomägi, et Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi saavad XX sajandi Eesti spordi- ja vaimuelu suurkuju Paul Kerese eluvõitluse haarava kujutamise eest balleti- ja helikunsti vahenditega balletis «Keres».

Preemia saab «Kerese» meeskond: 

  •  lavastaja Teet Kask 1000 eurot
  •  helilooja Timo Steiner 1000 eurot
  •  helilooja Sander Mölder 1000 eurot

Lisaks annab Kristi ja Siim Kallase fond 2017. aastast välja ka stipendiume ja toetusi lavastusprojektide toetuseks, milles kavatsetakse kujutada ja mõtestada mõnd Eesti ajaloos aset leidnud sündmust või protsessi, mis avab meie ajaloos tähelepanuväärset rolli mänginud ja tänaseks meie hulgast lahkunud üksikisiku (te) vaimse pärandi või eluloo seigad.

Stipendiumid otsustas halduskogu eraldada:

  • Amfiteater OÜ (Nero Urke) 10 000 eurot

Rein Sarvesaare (Leo Sepa) näidendi «Kaupo» alusel lavastuse «Kaupo ja Lembit» (lavastaja Jaan Tooming) loomiseks.

  • MTÜ TikerKultuur (Mihkel Tikerpalu) 2000 eurot

Jaan Tõnissoni elust kõneleva Loone Otsa mononäidendi «Üksi lehekuu põues» alusel lavastuse (lavastaja Karl Sakrits) loomiseks (aastail 2018-2020)

2009. aastal asutas Siim Kallas Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde Kristi ja Siim Kallase fondi eesmärgiga toetada Eesti ajaloo mõtestamist teatris.

Kristi ja Siim Kallase fondist antakse kord aastas välja stipendium kas

  • näitlejale, kes on kehastanud mõnda Eesti ajaloo tegelast veenvalt ja huvitavalt,
  • lavastajale, kes on lavastanud mõne huvitava Eesti ajalugu käsitleva (ja mõtestava) teose,
  • või algupärandi autorile, kes on loonud kunstiliselt kandva ja ajalooliselt veenva teose.

Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi on seni saanud:

  • 2010. aastal Tartu Uue Teatri lavastuse «Ird.K» dramaturg ja lavastaja Ivar Põllu ning peaosa täitja Nero Urke.
  • 2011. aastal Gerda Kordemets Tõstamaa mõisa ajalugu ja Tõstamaa kodumajanduskooli tegevust kajastava lavastuse «Pruutide kool» loomise eest.
  • 2012. aastal Oskar Lutsu noorpõlve ja kirjanikuks kujunemise kunstiliselt mõjuva kujutamise eest Eesti Draamateatri lavastuses «Kevadine Luts» Andrus Kivirähk (teksti autor), Uku Uusberg (lavastaja) ja Roland Laos (Oskari osatäitja).
  • 2013. aastal Teater «Varius» kunstiline juht Heidi Sarapuu enam kui veerand sajandit kestnud loomingulise tegevuse eest Eesti kultuuriloo suurkujude jäädvustamisel kirjasõnas ning teatrilaval ning eriti silmas pidades saja-aastase Estonia teatri ajaloo elustamist mitmetes 2013 a. repertuaaris olnud lavastuses ning uuslavastust «Kui me elasime raamatukogus» mis on tänukummarduseks Tallinna Keskraamatukogu rajajale ja kauaaegsele (1921-1950) juhile Aleksander Sibulale.
  • 2014. aastal Merle Karusoo arvestades tema pikaajalist tegevust autori ja lavastajana Eesti ajaloo mõtestamisel (lavastused Meie elulood, Kui ruumid on täis, Aruanne, August Oja päevaraamatud, Theodor Maripuu kirjad, Kured läinud, kurjad ilmad, Sügis 1941, Küüdipoisid, Under, Voldemar, Võlg, Sigma Tau, Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia, Panso, Laul, mis jääb) ning soovides toetada tema jätkuvat tegevust selle alal.
  • 2015. aastal dramaturg Kauksi Ülle (Ülle Kauksi), lavastaja Ain Mäeots, näitleja Merle Jääger. Tunnustades ja stimuleerides nende aastatepikkust tegevust Setumaa paikkondliku ajaloopärandi ja kultuuri mõtestamisel ja esitamisel teatrikunsti abil ning silmas pidades 2015.a. valminud lavastust «Obinitsa»
  • 2016. aastal näitleja, lavastaja ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli professor Anu Lamp. Tunnustamaks ja toetamaks tema teejuhi ja õpetaja rolli kümnete endiste ja praeguste Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli üliõpilaste suunamisel Eesti ajaloo ja kultuuri suurmeeste elulugude tundmaõppimisele ning eesti kirjandusloo tüvitekstide esitamisele ning silmas pidades tema rolli lavastuste «Elagu, mis põletab»(2016), «...ja Sõna sai lihaks» (2014), ning «Keskööpäike» (2010) loomisel.
  • 2017. aastal dramaturg Urmas Lennuk, lavastaja Raivo Trass, näitleja Piret Rauk Debora Vaarandi 100. sünniaastapäevale pühendatud lavastuse «Paljasjalgne Debora» väljatoomise eest Kuressaare Linnateatris

2017. aastal said lavastusprojekti stipendiumid Liisa Saaremäel ja Karl Laumets (5000 eurot  kultuuriloolise lavastuse Ella Ilbakust ja August Gailitist loomiseks ja väljatoomiseks Tartu Ülikooli kirikus) ja MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. (5000 eurot  lavastuse «Minu Eesti vanaema» (autor ja lavastaja Julia Aug) ettevalmistamiseks ja väljatoomiseks Narva Vaba Lava teatrimajas).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles