Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/06/11635523t1h6a4f.jpg)
Ilmunud on Valdur Mikitalt süngetes toonides raamat «Eesti looduse kannatuse aastad», mis räägib põlismaastike muutumisest ning selle mõjudest eesti inimesele ja kultuurile. See raamat on ühe põlvkonna manifest Eesti metsale ja läänemeresoomlase viimane karje uue maailmakorra künnisel.
20. sajand hävitas Eesti looduse. Eestis on rikkumata metsi alles 2%, rikkumata soid umbes 5%. Eestlasi iseloomustab teiste 20. sajandil peetud sõdade kõrval kolm isemoodi sõda: soodesõda, fosforiidisõda ja metsasõda. Need ütlevad midagi olulist ka eestlaste ilmavaate ja elutunnetuse kohta. Lisaks oleme vähem kui saja aasta jooksul kaotanud (või kohe kaotamas) kolm eestlasi maarahvaks vorminud identiteeti: rannarahva, talurahva ja metsarahva oma. Raamat püüab mõista, kuidas see mõjutab meie tulevikku maailmas toimuvate suurte muutuste taustal.