Seinast seina, vastu seina

Muusikaline kollektiiv The 1975 Foto: Brett Lloyd

Ega sel albumil tegelikult midagi viga pole, kui välja arvata see, et kõike on liiga palju. Stiilide ja žanride segamine meenutab kangesti kokasaate finaali jõudnud meisterküpsetajat, kes rambivalgusesse sattununa praeb rafineerimata päevalilleõlis kartuleid ning katab need musta kalamarja ja 24-karaadise lehtkullaga.

Manchesteri pundi The 1975 kolmanda albumi pisut krüptilisevõitu kontseptsioon baseerub liiga paljudel mõttealgmetel, kuidagi pooltooreste demodena vormistatud ideedel ning soovib olla nii üleelusuurune populistlik staadioni-rock kui ka konkreetse ühiskonnakriitilise avaliku salasõnumiga eksperimentaalsevõitu tõsiselt võetav meistriteos.

Oma nime jaoks Jack Kerouaci raamatu tagakaanelt inspiratsiooni saanud bändi debüütalbum (2013) oli lakooniliselt omanimeline. Kolm aastat hiljem järgnenud teise albumiga sooviti juba rohkem öelda ja nimigi oli sellele vastav. «I Like It When You Sleep, for You Are So Beautiful yet So Unaware of It» (2016) oli nauditav, tugevate sündipopi mõjudega elurõõmus materjal, mis sai hitiks nii nende kodumaal kui ka mõningase üllatusena USAs, kus UK bändi edu on pigem erand kui reegel.