Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/07/10/6880029t1h5824.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/11/11648103t1h6eec.jpg)
Eestis pärit ooperilaulja Kai Rüütel on sage külaline Euroopa lavadel, sh Londoni kuulsal Covent Gardenis. Sel sügisel laulis Kai Rüütel kahel korral rahvusooper Estonias Carmenit, jõudes siia n-ö pika ringiga pärast õpinguid Hollandis ning rolle Inglismaal ja mujal Euroopas. Etendused müüdi praktiliselt ilma mingi reklaamita välja, puupüsti täis saali ei mahtunud lõpuks enam juurde ka lisatoole.
Kui hubases kohvikus tassi Earl Gray taga intervjuuks kohtume, ütleb Kai Rüütel isegi üllatudes, et koduteatris oli see tõesti esimene kord laval olla. «Pabistasin päris tugevasti, et kuidas oma publik mind vastu võtab. On ju teada, et kodus omade ees on kõige raskem esineda. Aga kui saabus etenduseõhtu, oli laval väga hea tunne. Olin seal koos oma armsate õpingukaaslastega Otsa koolist, meil oli fantastiliselt tore kursus. Ja publik oli nii soe, võttis mind nagu oma embusse.»