Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/01/07/2737386t1h5ea3.jpg)
/nginx/o/2018/12/12/11650963t1hb333.jpg)
Kuidas kõnetab anarhiliste 1990ndate koomiksikunst kainel 21. sajandil?
Rein Paku ja Rainer Sarneti kollaažkoomiksid ja -karikatuurid, mis ilmusid aastail 1993–1995 ajalehtedes Nelli Teataja ja Hommikuleht, on olnud osa mingisugusest salapärasest ja ehk otsapidi ka mütoloogilisest kihistusest. Need, kes olid neid oma silmaga näinud, poetasid aeg-ajalt salapäraseid vihjed, ja need, kes polnud, ei saanud midagi aru. Niimoodi toimib kultus ja kindlasti on tegu kultuskoomiksiga. Nüüd on materjal, mis ajaloo või mingites muudes tõmbetuultes säilinud, kaante vahel, ja see on ikka väga naljakas. Võib ju küsida, kas noorem inimene, kes konteksti ei tea, sealt ka nalja leiab. Leiab küll, julgen kinnitada, sest olen näinud sellelaadseid neofüütilisi ja üllatavaid kohtumisi.