Niguliste jääb muuseumiks ja kontserdisaaliks

Niguliste muuseumis avati «Surmatantsu» uus ekspositsioon.

FOTO: Raul Mee

Kuula artiklit

Valitsus ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) saavutasid kokkuleppe, mis tagab, et Niguliste kiriku hoone jääb Eesti Kunstimuuseumi filiaaliks ja kontserdisaaliks. 

Niguliste muuseum on üks väheseid Euroopa muuseume, kus kirikukunst on eksponeeritud rekonstrueeritud ajaloolises pühakojas.

Valitsuse otsuse kohaselt eraldatakse EELK-le 2018. aasta riigieelarvest 6,8 miljonit eurot. EELK omakorda loobus Niguliste kiriku ning sealsele kogudusele kuulunud vallasvara tagastamise nõudest. Kokkulepe tähendab, et pikaajaline vaidlus hoone omandiküsimuse üle on lõppenud ning kultuuriväärtuse uurimine ja kunstiaarete eksponeerimine jääb endiselt kirikuhoonesse, kuhu riik on loonud selleks kõige sobivamad tingimused.

«Pikk vaidlus omandisuhete üle põhjustas Eesti Kunstimuuseumile kahtlemata suurt ebakindlust. Nüüd on selge, et hoone jääb kunstimuuseumi filiaaliks, mis on parim lahendus Nigulistes olevate hindamatute kunstiväärtuste eksponeerimiseks. Kindlasti rõõmustab see lahendus kõiki kultuurisõpru nii Eestist kui ka välismaalt, sest Niguliste kirik on olnud mitte ainult armastatud näituste paik, vaid ka üks hinnatumaid kontserdisaale tänu selle akustikale ja atmosfäärile,» ütles kultuuriminister Indrek Saar.

Niguliste muuseum on üks väheseid Euroopa muuseume, kus kirikukunsti eksponeeritakse rekonstrueeritud ajaloolises pühakojas. Seal asub Eesti Kunstimuuseumi kesk- ja varauusaegse kirikukunsti kogu, mis on hinnalisim ja rahvusvaheliselt kaalukaim kunstikollektsioon Eestis. Selles säilitatakse Eesti Kunstimuuseumi väärtuslikumaid kirikukunsti näiteid nagu Hermen Rode peaaltar, Bernt Notke maal «Surmatants» ning Püha Antoniuse altar ehk Passiooni altar.

«Pärast pikka ebamäärast perioodi, kui muuseum andis endast siiski parima, on nüüd palju suurem kindlus oma tegevusi jätkata. Saame veelgi paremini hoida ja tutvustada kirikukunsti. Meie eesmärk on hoida Nigulistet Eesti sakraalkunsti keskusena. Kunstimuuseum soovib selle nimel kindlasti koostööd jätkata ka kirikuga ning kinnitame, et hindamatu pärand on heades kätes,» lisas sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum juhatuse liige Sirje Helme.

Niguliste kiriku hoone ise on Eesti sakraalehituse üks paremaid näiteid. Kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas, seda täiendati 14. sajandil ning põhjalik ümberehitus toimus 15. sajandil. Kirikust sai Tallinna kauneim pühakoda ning tänapäeval on nii Niguliste kirikuhoone kui ka selles asuv kirikukunsti ekspositsioon Eesti rahvuslik uhkus.

Tagasi üles