Filmimees Enn Säde kirjutas Pärnust raamatu

Enn Säde veab u 1949. aastal Kadri tänava koduõuel vankrit, milles on tema õde Anne ja vend Villu. Foto: Ants Säde

Helioperaator ja -režissöör, dokumentalist, ka eesti filmi elavaks ajalooks nimetatud Enn Säde jutustab oma uues raamatus «Kadri-Katariina», kuidas sõda üle Pärnu sõitis. Raamatu esitlus toimub kolmapäeval, 19. detsembril kell 16 Pärnu Muuseumis. 

Tegu pole klassikalise mälestusteraamatuga. Siin põimuvad 80-aastase autori enda, aga ka paljude kaasaegsete meenutused, väljavõtted omaaegsetest ajalehtedest, ajalooraamatutest ja arhiiviallikatest. «Olen kummitanud sõpru ja vallavalitsejaid, kirikuõpetajaid ja klassiõdesid, naabriplikasid ja võhivõõraid, internetti ja arhiivi,» nagu Säde ise raamatu sissejuhatuses kirjutab. Nii mõnedki asjad on oma ootamatuses lugeja ees esmakordselt.

Raamatu pealkiri osutab Ülejõe linnaosas asuvale Kadri tänavale, mis on ühtlasi autori kodutänavaks ja mille kaudu ta teise maailmasõja aegse Pärnu olustiku ja sündmused ellu äratab. «Esimene sõjasuvi Pärnu ajalehekuulutustes», «Milliseid raadiosaatjaid võib kuulata», «Pommid igapäevaelus», «Tõeline spiooniseiklus Ilkaga», «Müstilisevõitu lahkumisetendus Endlas», «Inglise lennukitest», «Läheb vägevaks paugutamiseks» on vaid väike valik raamatu peatükkidest. Teos on illustreeritud arvukate fotodega ja selle andis välja Pärnu Muuseum.

Enn Säde on sündinud 18. oktoobril 1938. aastal Pärnus. Aastail 1961–1994 töötas ta Tallinnfilmis heliinseneri ja -operaatorina, aastast 1978 ka dokumentaalfilmide režissöörina. Ta on Eesti viljakaim helioperaator, kes on helindanud üle saja linateose. Režissöörina on tema tuntumad filmid «Narri põldu üks kord...», «Künnimehe väsimus», «Nelli ja Elmar» ja «Jüri – see mulk ehk mis tuul müürile...». 2016. aastal ilmus Sädel raamat «Säde filmist. Lood Eesti filmimetsadest». Ta on pälvinud Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööauhinna.