Video ja galerii: NO99 viimast etendust näeb üle maailma

Teater NO99 annab täna Moskvas oma ajaloo viimase etenduse, mida on kõigil huvilistel võimalik vaadata ka kodust lahkumata.

Oma tegevuse lõpetada otsustanud teater mängib 19. detsembril festivalil NET Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastust «NO43 Kõnts». Moskva etenduse piletid leidsid õnnelikud omanikud mõne hetkega, kuid etendust näha soovijaid on rohkem kui Meierholdi keskusesse mahub. Nii ongi pidanud festivali korraldajad kui ka teater vastama paanilistele kõnedele, kus uuritakse võimalust näha seda ajaloolist etendust.

Kuna NO99 viimase etenduse vastu on huvi tuntud üle maailma, siis tegi festival teatrile ettepaneku näidata NO99 viimast etendust kõigile huvilistele. Teisipäeva õhtul teataski festivali korraldaja Marina Davõdova, et tehniline valmisolek live-ülekandeks on olemas. NO99 etendus algab Eesti aja järgi kell 18.00 ja on vaadatav aadressil https://netfest.ru/gryaz/ ja salvestus jääb nähtavaks 24 tunniks.

Eesti esindaja välismaal

Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus «NO43 Kõnts» esietendus 2015. aasta oktoobris. Lavastuses mängivad Marika Vaarik, Helena Lotman, Rea Lest, Rasmus Kaljujärv, Ragnar Uustal, Gert Raudsep, Simeoni Sundja, Jörgen Liik ning külalisena Reimo Sagor. Näitlejate lavalist liikumist poris seadis Jüri Nael.

Moskvas antakse «Kõntsaga» kümnes etendus välismaal, kusjuures Eestis vastuolulisi tundeid tekitanud lavastust mängiti mullu Euroopa teatripreemiate jagamisel Roomas ­– teater NO99 pälvis 2017. aastal Europe Prize New Theatrical Realitiese'i preemia, mida on nimetatud ka teatrimaailma Oscariks. Uue teatrireaalsuse preemiaga tunnustakse loojaid ja truppe, kes on oma pikaajalise tegevusega Euroopa nüüdisaegset teatrikeelt enim arendanud ja mõjutanud. NO99 on ühes reas selliste nimedega nagu näiteks Thomas Ostermeier, Romeo Castellucci, Kristian Smeds, Katie Mitchell, Rimini Protokoll, Krzysztof Warlikowski, Christoph Marthaler jpt.

NO99 on olnud Eesti edukaim teater välismaal, nad on andnud etendusi 75 kohas, nii mainekatel festivalidel ja hinnatud teatrimajades. NO99 on ainus Eesti teater, mis on valitud maailma ühe olulisema teatrifestivali – Avignoni – põhiprogrammi, aga ka Wiener Festwocheni ja Veneetsia teatribiennaali kavva.

Publik ootab Avignonis sissepääsu NO99 lavastusele «Mu naine vihastas». Foto: Heili Sibrits

NO99 alustas skandaaliga

Teater NO99 asutati 2004. aastal skandaalidega, sest Ojasoo-Semperi teater kerkis Vanalinnastuudio asemele. Selleks ajaks oli teatrilegend Eino Baskini loodud komöödiateater nii majanduslikus kui ka kunstilises kriisis ning toonane kultuuriminister Urmas Paet pidi midagi ette võtma.

Teatrijuhi konkursil jõudsid kuuest osalejast lõppvooru Tiit Ojasoo ja Meelis Pai. Valik langes 2000. aastal lavakunstikooli 19. lennu lõpetanud ning selleks ajaks neli aastat Eesti Draamateatris lavastajana töötanud Ojasoo kasuks, ministeerium oli nõus, et Ojasoo ei jätka teatri senist suunda ja ta võib võtta tööle inimesed, kellega on võimalik teha sotsiaalselt teravat ja ühiskonda kõnetavat teatrit. Avalikkus oli šokis, kui toona 26-aastane Ojasoo lõpetas Vanalinnastuudio näitlejate töölepingud, tööta jäid teiste seas Anne Paluver, Rita Raave, Raivo Rüütel ja Margus Tabor.

Tiit Ojasoo kõrval töötas teatri asutamisest alates tema abikaasa, video- ja performance’i-kunstnik Ene-Liis Semper. Kunstiakadeemia stsenograafina lõpetanud Semper on NO99 teatrikontseptsiooni teine autor ja NO99 peamine lavastaja.

Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo NO99 uksel. Foto: Toomas Huik

NO99 esimene lavastus «Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki» esietendus 19. veebruaril 2005. aastal, esimeses lavastuses mängisid Rasmus Kaljujärv, Kristjan Sarv, Hendrik Toompere ja Tiit Ojasoo, viimane oli ka tüki lavastaja. Keerulistes oludes alustanud teater leidis kohe omale publiku ja toetaja, juba NO99 kolmas lavastus, «NO97 Padjamees» tõi Rein Ojale parima  meesnäitleja tiitli ja Ene-Liis Semperi kujundus kuulutati Eesti teatripreemia jagamisel parimaks. Suurem läbimurre toimus aasta peale teatri avamist, siis esietendus dokumentaalne kabaree naftaajastu lõppemisest ehk «NO93 Nafta!».

NO99 oluliste lavastuste nimekiri on väga pikk, kuid kahtlemata erilisem oli 2010. aastal esietendunud «Ühtse Eesti Suurkogu», kus 7. mail mängiti Saku Suurhallis maha neli tundi kestev partei asutamise koosolek. Eelmäng etendusele kestis tegelikult 44 päeva ning avalikkus oli segaduses, kas tõesti Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper teevad uue partei. 7200 kohta Saku Suurhallis müüdi välja vaid mõne päevaga.

«Ühtse Eesti Suurkogu» sõnum. Foto: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

«Suurkogu» järel, 2010. aastal küsiti, kuhu edasi. 33-aastane Ojasoo ja 41-aastane Semper näisid olevat saavutanud kõik, ent selgus, et sellel loomingulisel liidul pole piire – ees ootasid lavastused «NO72 Rise and Fall of Estonia» ning Tallinna vanalinna äärde kerkis «NO71 Põhuteater». NO99s tehti lavastusi endiselt keemistemperatuuril, reageerides välkkiirelt päevapoliitikale («NO64,5. Aktsioon. Reformierakonna juhatuse koosolek» ja muusikal «NO46 Savisaar») ning lavale jõudsid veel sellised meistriteosed nagu «NO51 Mu naine vihastas», «NO45 Kodumaa karjed», «NO42 El Dorado: Klounide hävitusretk», «NO40 Pööriöö uni» ja «NO43 Kõnts».

Mis siis ikkagi juhtus?

Millal NO99 edulugu murenema hakkas, on keeruline öelda, sest tehes igat etendust nagu viimast – see on olnud teatri ametlik lipukiri­  ­– võeti nii mõnelgi korral viimased jõuvarud kokku ja üllatati taas iseendid ning publikut. Kindlasti avaldas mõju vana trupi lagunemine  pärast 2011. aastat, aga suurem kriis tekkis ikkagi 2016. aastal, mil tuli avalikuks Tiit Ojasoo vägivallajuhtum ühe teatri naistöötaja vastu.

Mis täpselt kahe inimese vahel juhtus, on jätkuvalt veel vaid poolte teada. Avalikkus teab, et Ojasoo lõi näitlejat, kannataja tundis valu, kuid kehavigastusi tal ei tekkinud. Kannatanu ja Tiit Ojosoo lahendasid omavahelise konflikti lepitusmenetlusega, mis tähendab, et nendevaheline tüli sai mõlemaid pooli rahuldava lahenduse. Pärast mitme kuu möödumist jõudis juhtum aga meediasse ning avalikult hakati nõudma Tiit Ojasoo teatrijuhi kohalt tagasi astumist.

Sama aasta 16. juunil teatas NO99 kunstiline juht Tiit Ojasoo, et ta astub tagasi. «Ma olen oma viga kahetsenud, vabandanud, vabandanud ja see ei ole olnud piisav. Toimuvad igasugused arutelud, mis  kõik peaks NO99ga tegema. Mina olen muutunud väga heaks ettekäändeks… mul pole muud võimalust kui lahkuda,» vastas Tiit Ojasoo Postimehe küsimusele, miks ta otsustas lahkuda.

Küsimusele, kas Tiit Ojasoo lahkumine on piisav selleks, et teater jääks ellu, vastas teatri looja ja kunstiline suunaja nii: «Ma loodan. Olen omalt poolt teinud kõik, mis võimalik.»

Teatri juhtimise võtsid üle Ene-Liis Semper ja Eero Epner. Teatri ja avalikkuse vaheline kriis süvenes 24. veebruaril, sest paljud ei mõistnud Eesti vabariigi juubeliks valminud pidulikku etendust-filmi, nimetades seda liiga süngeks. Ent täna tuleb tunnistada, et NO99 andis oma kontsertkavaga Eestile 2018. aasta suurima ja võimsama sümboli – Harvesteri, mis hävitab meie metsa.

Teater NO99 kunstiline juht-direktor Tiit Ojasoo. Foto: ANDRES HAABU / PM/SCANPIX BALTICS

Kas Ojasoo juhtumiga alanud ning 24. veebruaril süvenenud surve murdiski lõpuks NO99 vaimu, seda on raske öelda, sest põhjuseid oli ka teisi. Üks suuremaid põhjuseid NO99 nõudmised iseendale. Kuid ükski olümpiavõitja ei suuda hoida oma positsiooni lõputult, nii rauges ka NO99 jõud, pealegi ühiskond ja maailm ning ka nemad ise olid viimase 14 aastaga liiga palju muutunud.

2004. aastal loodud teater NO99 teataski 31. oktoobril avalikus pöördumises, et lõpetab omal soovil tegevuse. Teates seisis: «Oleme otsustanud lõpetada. See on meie loomingulise koosluse ühine otsus, me kirjutame sellele kõik alla, sest oleme jaganud 14 aastat ühesuguseid ideaale − ja täna tõdeme ühiselt, et kunagi seatud ideaalide vääriliselt me edasi töötada ei suuda. Teater NO99 on alati olnud idealistlik pürgimus, ja kui ideaalideni enam ei küüni, siis ei ole ka Teater NO99t. Teatrit ei lõpeta mõni meediat pingestav draama. Ei. Teater lõpetab, sest sammhaaval, vähehaaval, järk-järgult on toimunud miski, millele nime anda pole võimalik. See otsus teeb meile haiget. Vaikus, mis saabub Teater NO99 koridoridesse, on vaikus nagu iga teinegi, kuid meie jaoks on see valus vaikus. Aga see vaikus on ka aus. See vaikus on õiglane. Sest samamoodi edasi minna me ei saa − ja teistmoodi edasi minna me ei taha.»

Pärast ootamatut teadet andis NO99 veel kolm etendust oma kodusaalis ­– 8. novembril mängiti NO99 viimaseks lavastuseks jäänud lavastust «NO30 Kihnu Jõnn». 7. septembril esietendunud Tiit Ojasoo lavastus põhines Juhan Smuuli legendaarse lool ning seal mängisid Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Simeoni Sundja, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Anna Lipponen (Jalostamo²).

Koos aktsioonidega esietendus teater NO99s kogu tegevuse ajal kokku täpselt 100 kunstiteost. NO99 lubas, et nad teevad 99 lavastust ja siis lõpetavad oma tegevuse. «Kihnu Jõnn» kandis numbrit 30.

NO99 viimane etendus Foto: Mihkel Maripuu

Mis saab edasi?

6. detsembril otsustas vabariigi valitsuses, et teater NO99 lõpetab tegevuse. Kes saab NO99 äsja remonditud teatriruumid ning eelarveraha endale, pole veel otsustatud. Postimehe andmetel plaanib kultuuriministeerium uuel aastal välja kuulutada konkursi parima idee leidmiseks. Riik soovib, et Sakala tänava majas jätkuks Eesti teatri uuendamine, piiride nihutamine. See ei tähenda, et uued tegijad peaksid kopeerima NO99 mudelit, vaid ennekõike otsitakse just uut lähenemist, mis täiendaks tänast Eesti teatripilti.

Kes on täna võimelised teatrist NO99 maha jäävat auku täitma, seda peab näitama aeg, sest ühte ja selget liidrit täna Eesti teatrimaailmas pole. Ent mida hakkavad tegema NO99 näitlejad, kas ehk nende seast tõuseb keegi ja esitab oma nägemuse, võib vaid oletada, sest mitte midagi kindlat praegu pole.  

Kuid kindel on, et 2019. aasta pole enam samasugune kui 2018 ­– teater NO99 on muutunud ajalooks, oma viimse etenduseni jõuab Von Krahli teater, lisandunud on teatrimaja Narvas ning trupp Paides, uuel aastal vahetub Ugala teatris nii kunstiline juht kui ka teatrijuht, Vanemuine otsib samuti uut juhti, NUKUs lõppes just juhatuse liikme konkurss­. Eesti teatrites on alanud uuenduste ja muutuste aeg.

NO99 viimane etendus Foto: Mihkel Maripuu