Saada vihje

Kassikujuline kaastunde bodhisatva

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ärge muretsege, Teofrastus saab filmi lõpuks koju ja kõhu täis.
Ärge muretsege, Teofrastus saab filmi lõpuks koju ja kõhu täis. Foto: Kaader filmist

See on üks väga lihtne lugu: Peedu raudteejaamas omapäi elav kass saab endale kodu, kass reisib Mustamäele ja kaotab kodu, kass leiab taas kodu. Happy end. Veel lihtsam kui Astrid Reinla 48-leheküljeline raamat, millel 16-minutiline film põhineb. Ometi haarab see lugu vaataja jäägitult endasse.

Filmi vaadates tekkis mul igatsus oma kassi järele, kes sel ajal üksinda tühjas kodus oli. Aga selliste tunnete tekkimiseks ei pea tingimata olema kassiinimene, nagu kinnitas minu samuti filmi näinud sõber, kes kasvatab kahte prantsuse buldogi. Ehkki kassindusse sisse elamiseks muidugi aitab, kui mõni selline sabaline ja vurruline sinuga koos elab, nagu filmi režissööril Sergei Kibusel ja peakunstnik Pärtel Tallil.

Tagasi üles