Vana paha poiss
Gucci Mane‘i albumi arvustus

Gucci Mane

FOTO: Pressimaterjal

Gucci Mane’i 13. album on haarav stiilitruu näide vana kooli lõunaosariikide trap-räpist, mis suudab säilitada kõik klassikalised žanritunnused ja samas mõjuda miljonite mõmisevate konkurentide seas piisavalt ajakriitilisena.

Palju bassi, nutikaid 808-süntesaatoreid, bussitäis tipp-produtsente ning rohkem või vähem kodeeritud lüürikat. „Evil Genius“ sisaldab koos boonuspalaga 18 rada ja kestab 50 minutit, mis praegusel kiirkliki­ajastul mõjub nagu 500-leheküljeline eepos netiuudise kõrval.

Selles on juba iseenesest midagi märgilist, kui artist avaldab oma albumi ajal, mil aasta koondtabelid on juba koos. Justkui märk sellest, et saan seda endale lubada ja ülepea võin teha, mida tahan. Atlanta räppar Radric Delantic Davis (39) ehk Gucci Mane üldiselt tagasihoidlikkusega ei hiilga, ühes äsjases intervjuus kuulutas ta ennast näiteks valitsevaks räpikuningaks ja pildus krõbedaid sõnu Eminemi kohta. Mõistagi võiks küsida, kas neil räpifossiilidel on üldse mingit põhjust trooni nimel beef’i kiskuda, kui Soundcloudi noored ja sageli segased tüübid lennutavad ennast arusaamatute algoritmide abil kööginurgast otse tabelite tippu?

Tagasi üles