Heili Sibrits: ilus lõpp (1)

Heili Sibrits
, kultuuritoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimane kummardus. Trupp, Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo Moskvas pärast teater NO99 viimast etendust.
Viimane kummardus. Trupp, Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo Moskvas pärast teater NO99 viimast etendust. Foto: Eero Vabamägi

Südamlikult soe, just nii iseloomustaks NO99 viimase etenduse lõpus kõlanud pea neljaminutilist aplausi ja braavohüüdeid. Oma tegevuse lõpetada otsustanud teater mängis 19. detsembril Moskvas festivalil NET Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastust «NO43 Kõnts».

Et Eesti ühiskonda teravalt lahanud teatri viimaseks etenduseks jääb just see 2015. aasta sügisel valminud lavastus, oli märgiline ­ – muda oli lavastajate sõnul metafooriks kaasaegsele ühiskonnale, milles rahumeelne kooseksisteerimine on võimatu ning milles prevaleerivad madalad instinktid.

Venemaa turba-mullasegus – Eestist mulla naaberriigi pealinna viimine eeldanuks veterinaar- ja toiduametist loa taotlemist – mänginud näitlejad olid viimasel etendusel sajaprotsendiliselt kohal, eriliselt tundlikud ja pühendunud. Etenduse emotsionaalne kõrghetk oli elevantide leinatants, mida saal jälgis hiirvaikselt ja silmi pühkides.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles