Eesti rahvas väärib oma filme

Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp-Dallas paneb ette, et kui meil on kirjanikupalk, miks ei võiks olla Eesti filmirežissööridel ka oma palk? Foto: Mihkel Maripuu

Täna on ilmselt seni Eesti läbi aegade kõige võimsama filmiaasta viimane päev. Eesti filmi seanssidele ostis pileti rekordarv vaatajaid – 600 000 –, kelle südant kõnetasid draamad, dokumentaal- ja lühifilmid. Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp rääkis, kuidas EV 100 filmiprogramm alguse sai ja mis saab edasi.

Millal algas filmiaasta 2018 ettevalmistus?

Mulle meeldiks alustada sellest, kui Rein Lang küsis mu käest 2011. aasta paiku, mida oleks vaja teha, et Eesti filmil paremini läheks. Ma ütlesin, et oleks vaja umbes kümne miljoni euro suurust süsti. Kümme miljonit ühele kultuurivaldkonnale juurde anda on ka praegu utoopiline. Lang läks ja mõtles välja plaani, kuidas seda valitsuses n-ö läbi suruda. Ta tuli välja ideega teha täiesti eraldi Eesti Vabariik 100 filmiprogramm ja sellega kingitus eesti rahvale.

Juubeliaasta filmide seas oli palju debütante ja see, mida võis pidada riskiks, õigustas ennast täielikult. Kuidas see nii juhtus?

Ideed valiti välja anonüümselt ja komisjon ei teadnud, et need on debütandid. «Tõe ja õiguse» (Tanel Toomi «Tõde ja õigus» linastub 2019. aasta veebruaris) filmi tegemiseks oli mitu ideed. Üks neist ka Roman Baskini oma, kes oli ju väga kogenud tegija ja tahtis seda väga teha, aga idee ei osutunud valituks. Parimad ideed võitsid.

Ka EV 100 suurima eelarvega dokumentaalfilm on debütandi tehtud, Joosep Matjusel ei ole nii suurt filmi kui «Tuulte tahutud maa» enne olnud. Telesari «Pank» tuli ka täiesti uutelt tegijatelt. Paljud on teledraama puhul küsinud, kas see ikka õigustas ennast, aga ma arvan, et tuligi hoopis teistsugune telesari, kui muidu oleks tulnud. Meil on väljakujunenud teleturul täiesti uued tegijad, kes tahavad ja suudavad telesarju edasi teha.

Ka EV 100 filmide kõrval oli meil erakordselt rikkalik ja sisuliselt huvitav filmiaasta. Ma arvan, et riigi otsus suures mahus filmi investeerida õigustab ennast ka laiemalt. Erasektor vaatab ka kohe, et kui riik juba investeerib, järelikult on siin potentsiaali ja valdkonda võiks raha juurde tuua. Nii on ka läinud, viimase kahe aasta jooksul on kinoketid hakanud oma filme tootma ja päris palju erainvestoreid tuleb filmide juurde.