Kiidetud olgu filmimeeste sõnamurdlikkus

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lotte ja kadunud lohed» FOTO: Kaader Filmist
«Lotte ja kadunud lohed» FOTO: Kaader Filmist Foto: Kaader filmist

Nad tegid seda jälle! Lubasid küll, et enam ei tee, aga tegid ikkagi. Nüüd ütlevad jälle, et enam ei tee. Ei, ma ei räägi linna hirmu all hoidvatest pättidest või valimiste eel rahvale jaburaid loosungeid jaganud poliitikutest. Vaid hoopis kolmest mehest, kelle fantaasial pole piire. Seekord panid rahajagajad neile piirikivid paika ja sellest on kahju. Nende meeste mõttelendu ei tohi piirata. Uskuge mind, ma olen uut Lotte filmi näinud.

Alles siis, kui nö kohustuslik kava läbi sai, läks Lotte lugu täie hooga käima, nii nagu vanadel headel aegadel. On ainult aja küsimus, millal filmis kõlanud pehme sõim - Andrus Kivirähki sulest tulnud - jõuab kodujuttudesse ja lasteaedadesse. Katsugu suured inimesed väikestele öelda, et nii ei tohi rääkida, sest mitte ühtegi ebasündsat sõna pika sõimlemise jooksul ei kosta. Arvata võib, et nii mõnigi neist väljenditest jõuab kõnekeelde ja jääb sinna aastateks. Loodetavasti on setud ka suuremeelsed ja kehtesta filmitegijatele sissesõidukeeldu, sest millegipärast kannavad sõimlejad setu rahvarõivaid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles