Tartu kunsti erinevused ja kordused

Imat Suumann ja Alar Tuul, «Street view». Enn Põldroos, «Varjub pildi sisse». Foto: Tanel Asmer

Tänu kuraator Margus Meinartile läbivad tänavust Tartu kunsti aastalõpunäituse väljapanekut mitu olulist liini – koloriidil baseeruv kujundus ning kuraatori soovitus kunstnikele esineda «teistmoodi». Oli lubatud tuua ka varasemaid töid. Näituse 132 esinejalt on enamasti väljas üks teos.

Vahest ongi kõige sobivam alustada Mati Leppikust, kes on seda soovi täitnud humoorikalt, nii-öelda otsesõnu, asetanud modelli maalile «Täpiline tekk» jalad ülespidi. Vastasseinal olevat (õigetpidi) akti näen ma Liisi Ördi loomingus esimest korda. Midagi uut on ka ühes Imat Suumanni pildis. Selgub, et ta on võtnud kaasautoriks räiget koloriiti ning sigrimigri joonestikku harrastava Alar Tuuli. Tulemuseks on huvitav visuaalne konflikt. Tema kõrval olev Enn Põldroos on aga tuttavas mängulises vormis. Figuur maalis «Varjub pildi sisse» on üheaegselt pildi taga ja pildi sees.