:format(webp)/nginx/o/2018/09/17/11424798t1h558b.jpg)
Läinud aasta oli Eesti Kunstimuuseumis sündmusterohke ja tõi kaasa viimaste aastate suurima publikuhulga. Eelmisel aastal korraldas Kunstimuuseum 32 näitust Eestis ja 6 näitust välisriikides, mis olid osa Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva rahvusvahelisest kultuuriprogrammist.
Eesti Kunstimuuseumit külastas eelmisel aastal 440 000 inimest, mis on alates Kumu avamisest suurim külastajanumber. Haridusprogramme korraldati Eesti Kunstimuuseumis 33 684 inimesele 1870 korral ning publikuüritusi 59 674 inimesele 472 korral.
2018. aasta alguses nägi Rahvusgaleriis Washingtonis ja seejärel juba Kumu kunstimuuseumis suurnäitust «Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades», mida külastas rekordarv külastajaid ja mis oli meeldejääv nii publikule kui muuseumirahvale. Eelmisel aastal avatud kolme Balti riigi koostöös sündinud kõrgetasemeline näitus «Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis» oli esmalt eksponeeritud Pariisis Orsay Muuseumis ja seejärel Kumus ning on samuti saanud vaatajate suure tähelepanu osaliseks. Eesti Kunstimuuseumi näitusi välismaal külastas rohkem kui 330 000 inimest.
Sirje Helme selgitab: «Me uskusime, et aasta 2018 tuleb vägev, aga tulemus oli veelgi parem, kui planeerisime. Aastast 2019 ei saa kloonida eelmist aastat juba seetõttu, et see on Eesti Kunstimuuseumi juubeliaasta ning meie tegevusfookus on n-ö sissepoole, Eesti inimestele. Tutvustame oma näitustel muuseumi ajalugu ja kogusid, kuid see ei tähenda, et rahvusvaheline näituste vahetus katkeks.»
Praegu saab näha veel kolme Eesti Kunstimuuseumi välisnäitust: «Üle voogava silmapiiri» Nantes’s Prantsusmaal, «Eesti mütoloogiline maailm Kaljo Põllu loomingus» Okuni pühamus Jaapanis ja «Piiride poeetika. Sajand Eesti kunsti 1918‒2018» Moskvas, Tretjakovi galeriis.
/nginx/o/2019/01/09/11703253t1hdfa0.jpg)
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)