:format(webp)/nginx/o/2019/01/09/11704207t1hca71.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/09/11704149t1h7f36.jpg)
Eelmise aasta aprillist juunini sai Pariisis Orsay muuseumis vaadata tunnustatud sümbolismi uurija Rodolphe Rapetti kureeritud näitust sümbolismist Baltimaade kunstis. Nüüd võib öelda: näitus jõudis koju. Kuid kus on see kodu?
Tellijale
Sümbolismi kodune eksootika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusriigi sajandal aastapäeval polnud sugugi ebameeldiv, kui Eestit – või veelgi parem, Baltimaid! – kultuuriliselt järjepideva üksusena sümboliseerivad kunstnikud jõudsid pildile. Suurele, domineerivale lääne kunsti pildile. Kui perifeeria sekkus keskusesse. Kui Konrad Mägi ja Kristjan Raud asetusid ühele plaanile Gustave Moreau ja Odilon Redoniga, kui Euroopa kunstilugu retroaktiivselt – ja kuidas siis teisiti? – ühtlustus, asetus süsteemi.