Intrigeerida sooviv näitus ärgitab vähem tsenseerima

Kuvatõmmis Netti Nüganeni videost „i’m rules“ (2016). Kunstniku loal. Foto: Netti Nüganen

Duonäitusel «oksendan ja karjun oksendan ja karjun: sina minu õde sina minu õde» esitlevad eri põlvkondade kunstnikud Kadi Estland ja Netti Nüganen oma uut loomingut. 

17. jaanuarist laotuvad Tartu Kunstimuuseumi esimesele korrusele laiali isiklikud, kuid etendatud stseenid, milles avaldub fiktsiooniga segunenud argipäevareaalsus. Näitus püüab oma intrigeeriva, masendava, kuid siiski lootustandva pealkirjaga kutsuda üles positiivsele ühiskondlikule muutusele ja ärgitada ennast vähem tsenseerima.

2000ndate algusest alates feministlike teostega eesti kaasaegset kunsti kujundanud Kadi Estland eksponeerib sel näitusel selliseid installatsioone, mida võiksid kõik ise valmistada. Tema teosed on valmistatud leidobjektidest ja tuttavatest materjalidest, mis on omavahel ühendatud narratiivseteks ja emotsionaalseteks lugudeks. Oma töödega soovib sotsiaalselt tundlik Estland tähelepanu juhtida patriarhaalsele ja vägivaldsele monokultuuri taastootmisprotsessidele, mis tuleneb muuhulgas vabasse turumajandusse sissekirjutatud «tugevama õigusest».

Eklektilisuse ja spetsiifilisuse pingejoonel töötava etenduskunstniku Netti Nüganeni videoteosed avavad võõrandumise ja enesepaljastamise teemat, mängides stereotüüpidega neid tõsiselt võtmata. Tema videokollaažid põhinevad kiirendatud ja hüperemotsionaalsetel vestlustel õega, mis koosnevad teemaalgatusest, mis kuhugi ei jõua.

Nii Kadi Estlandile kui Netti Nüganenile on ühine jõuline autoripositsioon ja printsiip vältida teoste lõpetatust. Seetõttu pakuvad need esteetiliselt viimistlemata tööd vaheldust turueelistustest lähtuvale esitusviisile. Mõlemad kunstnikud peavad intuitiivset või emotsionaalset suhtlusviisi usaldusväärseimaks.

Näitusega kaasneb trükis, kus on avaldatud mõlema kunstniku luule- ja proosatekstid ning eksponeeritud teoste dokumentatsioon, mille autor on Marta Vaarik. Trükise kujundab graafiline disainer Brit Pavelson. Näitust korraldab Tartu Kunstimuuseum koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega.

Kadi Estland (1973) on tekstiiliharidusega kunstnik, kelle looming lähtub feministlikest ideedest, kasutades selleks kriitilis-dekonstrueerivat meetodit. Ta on olnud ka koostegev rühmitustes Valie Export Society, The Elfriede Jelinek School of English Language ning Feminismiehitaja, mille tegevus keskendus naiste õiguste ja võimaluste artikuleerimisele Eesti ühiskonnas 1990ndate lõpus ja 2000ndatel.

Viimati on ta eksponeerinud oma töid näitustel „Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek] (KUMU, Tallinn, 2018), «Feeling Queezy?!» (EKKM, Tallinn, 2015), «Prada Pravda» (ART IST KUKU NU UT festival, Tartu, 2013), «Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik» (KUMU, 2012) ja «Eesti feministliku kunsti kaanoni visand. Vol 1», (Y-galerii, Tartu, 2013), «Tahapanija» koos Killu Sukmitiga (Draakoni galerii, 2013). Ta on olnud artist-run-space’i Nancy Nakamura Ideederiiul (Tallinn, 2014–2015, Tallinn) ja Suburbia Kopopola tasuta riiete poe ja kogukonnakeskuse asutaja ja vedaja (2015, koos Minna Hindiga).

Maria Netti Nüganen (1995) on tantsu, muusika ja teatri taustaga etenduskunstnik. 2015. aasta sügisest õpib Amsterdami Kunstiülikoolis (SNDO) koreograafia erialal. Ta on ennast täiendanud suvekoolides New Yorgis (Movement Research Judson Churchis), Brüsselis (P.A.R.T.S.), Berliinis (Tanzfabrik, Marameo). Ta osales ühe residendina Sõltumatu Tantsu Lava PREMIERE programmis (2015) ja residentuuris Püha Vaimu SAALis (2018). Videoteose «Im Rules» (2017) eest auhinnati Nüganeni Rahvusvahelise Lissaboni Filmifestivalil «Best of the Fest» auhinnaga.