Sopranod 20

James Gandolfini Tony Sopranona, Lorraine Bracco D. Jennifer Melfina ja Edie Falco Carmela Sopranona, aasta oli siis 2007. Foto: Rights Managed/Hbo This Picture May Be Used Sol

Kellele siis ei meeldiks maffiafilmid ja nende kindlameelne rühkimine veel rohkem alasti tõe poole? 20 aastat tagasi ehk 10. jaanuaril 1999 esimest korda teleekraanile jõudnud sari „Sopranod“ oli mingis mõttes korraga maffiafilmi absoluutne tipp ja ka nullpunkt.

Absoluutne tipp selles mõttes, et oli absoluutne tipp, nullpunkt aga, et ta viis ühe maffialoo väga inimlikule, realistlikule ja heas mõttes olmelisele tasandile. Ka dekonstrueeris ta popkultuurseid müüte maffiafilmidest, italoameeriklastest ja ilmselt ka Ameerika elustiilist.

Eneserefleksioon oli Sopranodes olulisel kohal, mõtleme kasvõi sellele, et seriaali mingis mõttes telg moodustus ümber New Jersey maffiabossi Tony Soprano teraapiasessioonide psühhoterapeut dr Jennifer Melfi (Lorraine Bracco) juures. Samuti tajuvad mõned sarja tegelastest oma kohta mingis mõttes kui ajaloo lõpus – Ameerika maffia kuldajad on jäänud minevikku nagu vast ka klassikalise Ameerika kapitalismi ajad, mille üks osa on kindlasti ka maffia. Kui ta sõbrad satuvad vahel liigsele nostalgialainele ja hakkavad rääkima, et vanasti oli ikka kõik parem, leiab Tony Soprano, et „„mäletad, kui“ on vestluse madalaim vorm“.