Nii ja naa. Juubeliaasta oodatuim spordiraamat on kohal!

Tartus Ülejõel spordiselts Taara velodroonil toimuv takistussõit (1910). Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Loo alapealkiri on laenatud 18. detsembri Postimehe spordiküljel ilmunud reklaami tekstist. Reklaam on tõene: seda raamatut on oodatud pikka aega. On ju Kaarel Antonsi ja Kalle Voolaidi „Eesti spordi lugu“ esimene üritus koondada tervikkäsitlusse Eesti spordiajalugu. Avakatsel ühes köites.

Esmalt tasub tähele panna, millele on eessõnas osutanud raamatu konsultant ja suunaandja, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi dotsent Olaf Mertelsmann („Eessõna ehk kuidas kirjutada Eesti spordiajalugu?“): „See raamat on esimene katse anda ülevaade Eesti spordiajaloost ja järgida seejuures akadeemilisi põhimõtteid. Vastupidiselt eelarvamustele ei tähenda teaduslik kirjutamine, et tulemus peaks olema eriti igav või iseäranis keeruline. See on halvasti kirjutavate teadlaste probleem.

Akadeemiline tähendab siinses kontekstis joonealuseid märkusi, kirjandusele viitamist või ka arhiivide külastamist, samuti katset kirjeldada siiani ajakirjanduslikult või populaarteaduslikult kujutatud teadmisi teaduslikust vaatevinklist. Eesmärgiks peaks olema diferentseeritud, mitmekülgne, neutraalne ja kriitiline kirjeldus, mitte kangelaslugude jutustamine. Spordiajaloos kehtivad meetodite, allikakriitika, teoreetilise lähenemisviisi jms poolest samad reeglid nagu ajalooteaduses.“