Georg Ots – Urmas Oti ja Jaak Joala eelkäija

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Georg Ots ooperilaval.
Georg Ots ooperilaval. Foto: Rahvusooper Estonia arhiiv

Georg Otsast, kelle sünnist möödub järgmisel aastal sada aastat, on Moskva Helikoni ooperiteatris valmimas biograafilise sisuga muusikalavastus, mille maailma esiettekanne toimub juuli lõpus Kuressaares. «Proovidega alustame mais, kindlasti jõuame etendusega suveks ilusti valmis,» kinnitas Helikoni juht ja pealavastaja, Eesti suur sõber Dmitri Bertman Postimehele Moskvas. «Ootan juba väga seda tööd ja esinemist Saaremaal.»

Bertmani tellimusel kirjutab sellele muusikalavastusele stsenaariumi tuntud kultuuriinimestest portreefilmide tegija Marina Skalkina (64), kellega kohtusin intervjuu tarbeks Moskvas.

Millistel sündmustel põhineb Saaremaa ooperipäevadel esietenduv lavastus Georg Otsast?

Tema elu on väga lavalik, kinematograafiline. Ma ei taha kaarte avada, aga tema biograafias on vähetuntud episoode. Saatus kinkis talle ühe suure šansi isiklikus elus, aga ta ei kasutanud seda ära. Ma ei hakka seda ära rääkima. See ei olnud tavaline naine, vaid väljapaistev naine. Ja ta ei valinud teda. Ma ütlen ainult nii palju, et see ei olnud ei eestlanna ega venelanna.

Stsenaarium pole veel valmis. See saab valmis siis, kui Bertman selle ette võtab. Dima töötab väga kiiresti. Võib olla ta pöörab kõik pea peale: algusest saab lõpp ja lõpust algus. Ma nimetan seda praegu eelstsenaariumiks. See põhineb reaalsetel sündmustel, aga on muidugi kunstiline lavastus. Tahaksin, et publik oleks seda vaadates üllatunud ja mõtleks, et aga võib-olla tõesti olid need asjad nii või võisid olla nii.

Ma kujutan ette, et ühelgi ooperilauljal pole lihtne mängida Georg Otsa. Kellele Helikonis Otsa roll antakse, kas see on juba teada?

Ma võin nii palju reeta, et praegu on mõte selles, et ei tule konkreetset näitlejat, kes mängib Otsa. Ma vähemalt kirjutan praegu nii, aga ma pole kindel, kas Bertmanil see nii ka jääb. Ots on justkui kogu aeg laval, teiste jutustuste või erinevate sündmuste kaudu, aga stsenaarium ei nõua kindlat osatäitjat.

Tema hääl hakkab täiesti kindlalt laval kõlama. Tema laulud võivad olla nii originaalis kui ka kellegi teise poolt esitatud. Ma olen Bertmani geniaalsuses veendunud ja usun, et ta valib õige variandi. Aga seda ei ole, et keegi Otsana esitab Otsa laule. Ei ole vaja teha nii, et vaataja mõtleb, et oi, miks Ots nii halvasti laulab.

Tagasi üles