«Klaas» on habras ja hõre

Kohe näha, et vanad sõbrad: Samuel L. Jackson, James McAvoy ja Bruce Willis filmis «Klaas». Foto: Kaader filmist

Režissöör M. Night Shyamalan on kummaline geenius. Ta on teinud äärmiselt huvitavaid ja kaasahaaravaid filme, mis nihutavad vaataja maailmapilti mingit veidrat nurka mööda ja jäävad kummitama. Ja siis kuuluvad tema filmograafiasse ka sellised õnnetused nagu «Viimane õhutaltsutaja» või «Naine vees».

Shyamalani helgeimate hetkede austajana on mul valus, kuid vajalik tunnistada, et tema uusim film «Klaas» ei küüni kuidagi selliste meistriteosteni nagu «Purunematu» (2000) ja «Lõhestatud» (2016). Aga just nende filmidega tulebki «Klaasi» võrrelda, sest tegemist on triloogia lõpufilmiga, mis kõik tegelased kokku toob ning peaks ka otsad kokku sõlmima.