Kertu Orro: loodan koostööle muusikainstitutsioonide vahel

Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis sõlmitakse 1. veebruaril Kertu Orroga Eesti Kontserdi juhatuse liikme leping. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Eelmise aasta sügisest, kui Eesti Kontserdile hakati otsima uut juhti, on Eesti suurimale kontserdiorganisatsioonile meedias pööratud omajagu negatiivset tähelepanu. Algas see skandaalidest toonase valitu Laine Randjärve ümber, ilmsiks tulnud finantsprobleemidest ka nüüd, kui ilma uue konkursita valiti juhiks asutuse pikaajaline töötaja Kertu Orro. Postimees uurib, mida soovib Kertu Orro Eesti Kontserdi etteotsa asudes teha.

Kui 14. jaanuaril jõudis meediasse uudis teie kutsumisest Eesti Kontserdi juhatuse uueks liikmeks, ütles sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Siitan kommentaaris ETV-le, et nõukogu ja teie visioonid muudatuste vajadusest langesid kokku. Millised need visioonid on?

Ma ei saa veel muudatusi ja visioone kommenteerida. Juhul kui minuga 1. veebruaril juhatuse liikme leping sõlmitakse, võib neist juba lähemalt rääkida. Üks märksõna, mille siiski tahaksin välja tuua, on avatus muusikavaldkonna sees kõikvõimalikuks koostööks, samuti koostööks teiste valdkondadega (nimetagem seda siis 360 kraadi põhimõtteks). Tuleks senisest rohkem haarata kaasa teisi osalisi, sh ministeeriumid (haridus- ja teadus-, majandus- ja kommunikatsiooni-, välis- ja rahandusministeerium), riigikantselei, õppeasutused (muusikakoolid, EMTA), loomeliidud, eraõiguslikud kontserdikorraldajad, festivalid ja kollektiivid, kohalikud omavalitsused.

Olete töötanud Eesti Kontserdis 2010. aastast arendusjuhina. Mida olete selle aja jooksul organisatsioonis täheldanud?

Eesti Kontsert peab andma eesti interpreetidele, heliloojatele ja teistele muusikavaldkonnas tegutsejatele regionaalsete kontserdimajade ning maakonnakontsertide kaudu võimaluse osa saada kõrgetasemelisest muusikaelust igas Eestimaa nurgas. Eesti Kontsert otsib ka rahvusvaheliselt eesti interpreedile kontakte ja esinemisvõimalusi. Meie eksporditegevuses on olnud eriti tugevat arengut.

Näiteks Aasias oli Eesti Kontserdil viimastel aastatel üle 180 kontserdi. Esinesid ERSO, RAM, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, tütarlastekoor Ellerhein, C-JAM, Rein Rannap, Arsise käsikellade ansambel, Estonian Voices. Väga menukad olid Aasias meie klassikatähed, kes tegid koostööd Hiina klassikatähtedega.