Arhitekt Rem Koolhaas kirjutab oma raamatus «Deliirne New York», et Manhattan on lääne tsivilisatsiooni terminaalse lõppfaasi lava. Inimasustuse tihedus ja uute tehnoloogiate sissetung on Manhattanist teinud juba alates 1850. aastatest labori, kus ühtaegu leiutatakse ja testitakse uut revolutsioonilist elustiili: ummiku (inglise keeles congestion) kultuuri. Oluline komponent selles ultimatiivses urbaanses katses on mõistagi ka selle linnsaare unikaalne arhitektuur, rõhutab Koolhaas. Arhitektuur, mis on muutnud Manhattani urbaanseks džungliks, kus ei ole üht läbivat joont, vaid paljususe kooslus, kakofoonia, tavaaistingute jaoks kohati üleelusuurus ja kõigest sellest kokku tekkiv ilu.
Tellijale
New Yorki kerkib uus kultuurikeskus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.